X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Euroopa Liidu Nõukogu leppis kokku gaasi hinnalae kehtimise pikendamises

Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson ja teisipäevast EL-i energeetikaministrite istungit juhtinud Hispaania asepeaminister Teresa Ribera.
Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson ja teisipäevast EL-i energeetikaministrite istungit juhtinud Hispaania asepeaminister Teresa Ribera. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/OLIVIER HOSLET

Euroopa Liidu energeetikaministrid leppisid teisipäevasel istungil kokku gaasi hinnalae kehtimise pikendamises veel aasta võrra, 2025. aasta jaanuarini. Lisaks pikendati 12 kuu võrra veel kaks energiakriisi leevendamiseks mõeldud meedet.

Esimest korda leppisid EL-i liikmesriigid gaasile hinnalae seadmises 2022. aasta detsembris. Hinnalaeks on 180 eurot megavatt-tunni kohta ja see rakendub siis, kui hind on püsinud üle selle piiri kolm päeva järjest. Meetme eesmärk on kaitsta tarbijaid liiga suurtest kõikumistest gaasi hinnas.

Meedet poel seni kordagi tegelikkuses kasutatud, sest peale selle kehtestamist on hinnad püsinud märksa madalamad. Kui 2022. aasta augustis maksid maagaasi ühe kuu futuurid Hollandi TTF börsil üle 300 euro megavatt-tunni kohta, siis teisipäeval oli gaasi börsihinnaks 34 eurot megavatt-tunni kohta.

EL-i gaasivarustatus on viimasel ajal olnud hea, hinnad on langenud peaaegu täiemahulise sõja eelsele tasemele, riigid on leidnud uusi gaasitarnijaid ning gaasihoidlad on peaaegu täis. Siiski otsustati meetme pikendamise kasuks.

"Vaatamata võrdlemisi heale talve algusele, geopoliitiline olukord jääb väga hapraks. Ning need erakorralised meetmed aitavad meil kaitsta tarbijaid liiga kõrgete energiahindade eest," ütles Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson.

EL-i riigid leppisid samuti kokku veel kahe meetme pikendamises 12 kuu võrra. Üks meede lubab lihtsustatud menetluse kasutamist uute taastuvenergia rajatiste projekteerimis- ja ehituslubade taotlemisel. Teine meede reguleerib gaasivarude jaotumist riikide vahel gaasi defitsiidi tekkimise puhul.

Tšehhi tööstusministri Jozef Sikela sõnul tagasid eelmisel aastal vastu võetud meetmed, et Vene president Vladimir Putin ei saa Euroopalt energia abil midagi välja pressida.

Eelmise aasta gaasi hinnatõusu põhjuseks oli Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, mille järel tõusis gaasi hind mitmekordselt. Vene energiahiid Gazprom on vähendanud gaasi tarneid EL-i mitmekordselt ning EL-i riikidel tuli otsida alternatiivseid tarneallikaid. Kui 2018. aastal tipnesid Vene gaasitarned EL-i riikidesse 180 miljardi kuupmeetriga, siis selle aasta jooksul on Gazprom seni tarninud 27 miljardit kuupmeetrit gaasi.

Venemaa asemel tõusis EL-i suurimaks gaasitarnijaks Norra, mis tarnib nüüd umbes poole EL-i torugaasist.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: