Võrklaev ütles "Esimeses stuudios", et tema sõnum võis tekitada arusaamatust ja erinevaid tõlgendusi. Ta selgitas, et sügisel eelarvet ja riigi eelarvestrateegiat tehes arvas valitsus, et Eesti majandus hakkab 2024. aastal taastuma ja 2025. aastaks on taastunud, kuid uuenenud prognoosid näitavad, et Eesti inimesed ja ettevõtted ei suudaks veel täiendavaid maksumuudatusi vastu võtta.

"Mu sõnum oli see, et uute prognooside valguses, kuulates Eesti inimesi, ettevõtteid, siis seda valmidust, vastuvõtlikkust pole ühiskonnal, et sellises mahus teha täiendavaid maksumuudatusi ja sinna tuleb leida muid lahendusi. Mina näen eeskätt seda, et peame veel rohkem püksirihma pingutama. Kui erasektor pingutab, koondab, palgatõuse ei saa lubada, siis riik peab siin olema vähemalt solidaarne," rääkis ta.

"Uusi püsikulusid me peale võtta ei saa ja peame vaatama, kuidas riigivalitsemist veel koomale tõmmata. Aga see peab olema eeskätt püsikulude, mitte investeeringute arvelt. Püsikulud on meil probleem, sest ka järgmisel aastal me jätkuvalt püsikulusid katame 900 miljoni ulatuses laenuga," lisas ta.

Võrklaeva sõnul ei olnud nn supermaksu ära jätmise idee tema soolo, vaid sellest on koalitsioonis arutelude käigus rääkinud ka peaminister Kaja Kallas. Seetõttu ei saanud tema hinnangul see ka koalitsioonipartneritele üllatusena tulla.

"Tegelikult on ka peaminister mu meelest üle kuu aja tagasi seda koalitsiooninõukogus või ühises arutelus öelnud, et tunnetades ka kogu seda laua taga olevat meelsust, et ilmselt nii ühiskonnas kui ka poliitiliselt seda valmisolekut pole. Ja sellele ei vaielnud ükski koalitsioonipartner vastu. Ja tegelikult on ka vähemalt üks koalitsioonipartner kuu tagasi öelnud ise, et ega neid maksumuudatusi soovi teha ei ole. Nii et üllatusi selles tegelikult ei olnud," rääkis rahandusminister.

"Olen seda paar korda juba varem öelnud ja isegi kirjutanud, et suheldes Eesti inimeste, ettevõtjatega, et maksutõusude limiiti on täis. Lihtsalt elus tihti juhtub nii, poliitikas ja kommunikatsioonis, et ühel päeval saab sinu sõnast pealkiri ja teisel päeval ei saa. Üleeile oli siis see päev, kus samast asjast, mida ma juba paar korda öelnud oli, sai suur pealkiri. Aga ei, mingit soolot seal ei olnud ja indikeerisin oma arvamust ja nägemust ja ühiskonna tunnetust," sõnas ta.

Välisminister, Eesti 200 esimees Margus Tsahkna ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil rahandusministri ideest rääkides, et Võrklaev elab paralleelmaailmas.

"Ma ei tea, mida ta sellega mõtles. Paralleelmaailmas, ma arvan, ma ei ela, sest see, mille ma olen praegu välja pakkunud – ja seda on koalitsiooninõukogus ka varem räägitud, üllatusi seal ei ole –, on see, mis peegeldab meile vastu praegu Eesti ühiskonnast, Eesti inimestelt, ettevõtetelt, meie majandusprognoosist. Ehk kui näeme, et neis oludes pole võimalik sellises mahus maksumuudatusi teha, siis on aus see välja öelda ja otsida muid alternatiive. See on päris reaalne maailm," kommenteeris Võrklaev.

Võrklaev rõhutas, et tema idee 430 miljoni euro ulatuses maksutõusude ära jätmisest ei tähenda seda, et puuduolev raha oleks eelarvesse kuskilt leitud. Ta lisas, et loodab selle leida muul viisil kui maksutõusudena.

"Me peame leidma alternatiive ja muid lahendusi. Ühiskond ei oleks seda vastu võtnud ja me teeksime inimestele ja ettevõtetele suuremat kahju. Me ei saavutaks eelarve tasakaalupoole liikumist ja ka loodetavat majanduskasvu, mis on niigi õrnal jääl," sõnas ta.

"Ma arvan, et teatud paindlikkus kriisiolukorras, ühiskonna kuulamine ja mõistmine kindlasti halba ei tee. Ma pole taandunud sellest, et me peame selle katte sinna leidma," ütles Võrklaev.