Võrklaeva sõnul näitavad Eesti majanduse väljavaated ja senine maksudebatt, et 2025. aastal ei ole võimalik 400 miljoni euro suurust veel sisustamata maksutõusu teha.

"No üks protsent SKP-st täiendavalt veel maksutõusu teha, kuigi meie riigi rahanduse vaatest oleks see äärmiselt oluline, siis ilmselt me sellega omakorda pärsiks veel rohkem meie majanduse taastumist," ütles Võrklaev.

"Sellises mahus 2025. aastal ei ole nii majanduskeskkonnast kui ka inimeste hakkamasaamise vaatest seda võimalik teha," ütles Võrklaev

Mingeid maksumuudatusi võib Võrklaeva sõnul tulla, kuid mitte kuigi palju. "Me otsime rahandusministeeriumis tõhustamiskohti, et efektiivsemalt maksukogumist teha. Ja võib-olla mingites sektorites mingeid maksumuudatusi teha on mõeldav. Aga ma arvan, see 400 miljonit lihtsalt ei ole tehtav," ütles Võrklaev.

Võrklaev lisas, et maksutõusud lisaksid veelgi majandusse ebakindlust ja kokkuvõtvalt ei pruugi ka anda riigieelarvesse soovitud lisatulu.

Maksutõusude ärajätmine tooks Võrklaeva sõnul vajaduse rohkem laenata. "Ega raha iseenesest ju teki. Kui me maksumuudatusi ei tee, siis seda raha ei ole. Minu nägemus on, et see tähendab mõnevõrra ka suuremat defitsiiti," ütles Võrklaev.

Euroopa Liidu eelarvereeglite kohaselt ei tohiks eelarvedefitsiit ületada kolme protsenti SKP-st. Riigieelarve strateegia 2024–2027 kohaselt peaks järgmisel aastal pisut alla kolme protsendi SKP-st jääv puudujääk 2025. aastal langema 1,7 protsendile SKP-st. Kui maksutõusud ära jätta, võiks puudujääk olla protsendipunkti võrra suurem ehk näiteks 2,7 protsenti SKP-st.

Võrklaev ütleb, et kindlasti jääb maksutõuse ära jättes eelarvedefitsiit kolme protsendi alla ja et jätkuvalt on kavas puudujäägi vähendamine. "Siin ilmselt tuleb eelarve defitsiidi vähendamise joont mõnevõrra aeglasemas tempos teha," märkis Võrklaev.

Kui reaalselt peaks tuleva aasta maksulaekumine eelarves prognoositust maha jääma, siis Võrklaeva sõnul negatiivset lisaeelarvet valitsus teha ei plaani.

"Hetkel tormata nüüd negatiivset lisaeelarvet tegema põhjust ei ole. Vaatame ikkagi. Seda enam, et meil tööjõuturu olukorrale on vahendid olemas, reageerib automaatselt. Nüüd vaatamegi, kuhu need olud suunduvad tuleval aastal majanduskasvu prognoosiga," märkis Võrklaev.

"Kui kevadprognoosis on näha, või mingil põhjusel varem, et on vaja tugevat sekkumist, eks siis tuleb seda kaaluda. Aga hetkel on ka maksulaekumised jätkuvalt võrdlemisi tugevad. Sellist suurt kukkumist ei ole olnud. Tööjõud on püsinud väga pikalt tugevana, sõltumata sellest, et majanduslangus on juba pikalt olnud," lisas Võrklaev.

Siiski võiks Võrklaeva sõnul leida ka riigisektoris kokkuhoiukohti. "Kui erasektor on keerulistes oludes ja palgakasv peatub, siis riik peaks siin ikkagi oma kuludega solidaarne olema. Me ei saa elada teises maailmas ja kulusid tõsta. Ja selleks meil vahendeid ei ole, kui meie majandusel on keerulised ajad," ütles Võrklaev.

Eesti Pank tuli teisipäeval välja värske majandusprognoosiga, mille kohaselt ka tuleval aastal majandus jätkab langemist ja tööpuudus tõuseb üheksale protsendile. Veel sügisel prognoosis keskpank Eestile tulevaks aastaks majanduskasvu.

400 miljoni euro ulatuses on praegu kehtivasse riigieelarve strateegiasse sisse kirjutatud koalitsioonis kokku leppimata ja seega sisustamata maksutõususid. Nende ärajäämine ei mõjutaks juba kokku lepitud, näiteks tulu-, või käibemaksu tõusu või automaksu kehtestamist.

Keskerakondlane: vähendada tuleb ametnike arvu

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe Lauri Laatsi (KE) sõnul ei jää värske majandusprognoosi valguses muud võimalust kui töötada kiirkorras välja majanduse stimuleerimise meetmed ja jõuliselt kärpida avaliku teenistuse mahtu.

Laatsi sõnul ei ole enam võimalik mööda vaadata kriisi ulatusest. "Valitsuse  prioriteediks peab saama lõpuks ometi majanduse olukord ning esmajoones languse peatamine. Mitte ükski valitsuse istung ei tohi mööduda aruteluta, kas ja mida on tehtud olukorra parendamiseks."

Valitsus ei ole Laatsi sõnul efektiivseid tulemusi saavutanud ning peab tunnistama, et ideed on otsa saanud ning küsima abi ettevõtjatelt ja teadlastelt uute lähenemiste väljatöötamiseks.

"Paratamatult on nüüd vajalik ka riigisektorit koomale tõmmata ning asuda ametnike arvu jõuliselt vähendama. Mõistagi tähendab valitsusele sellise otsuse tegemine ebamugavust ning senise mõnusa elu otsa saamist, aga olukord nõuab tõhusaid ja jõuliseid meetmeid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on teinud ettepaneku vähemalt 2000 ametniku koondamiseks - mis see number olema peaks, tulebki üheskoos arutama asuda," ütles Laats.

Reinsalu: Võrklaev peaks ameti maha panema

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul näitab majandusprognoos, et valitsuse poliitika süvendab majanduskriisi ja on kõigis näitajates läbi kukkunud.

"Rahandusminister Võrklaev peaks ameti maha panema. Tema jutt ei tekita enam kelleski usaldust. See annaks valitsusele võimaluse ka korrigeerida poliitikat," ütles Reinsalu.

Isamaa juhi sõnul on tuleva aasta eelarve osutunud ebarealistlikuks, kuna prognoositud tulusid planeeritud mahus ei laeku.

"Valitsus ei kuulanud hoiatusi eelarve mahtu vähendada ja valitsuse bürokraatat koomale tõmmata," sõnas Reinsalu.

"Eesti majandus on kriisis. Paanikas Võrklaev lubab 400 miljoni suuruses maksutõuse ära jätta. Liiga vähe ja liiga hilja. Ei sõnagi koostööst ettevõtjatega, ei sõnagi riigireformist, ei sõnagi investeeringutest, ei sõnagi automaksu ära jätmisest, ei sõnagi energeetikast, ei sõnagi konkurentsivõimest," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul peab valitsus tunnistama oma poliitika läbikukkumist ning muutma põhimõttelist poliitilist käsitlust, seejuures tuleb tema hinnangul kavandatavad maksutõusud ära jätta ning jõustatud uued maksud kriitiliselt üle vaadata.