Augusti lõpus kukkus Venemaal Tveri oblastis alla eralennuk. Kõik kümme pardal viibinud inimest hukkusid, nende hulgas oli ka Prigožin. Lääne luureametnike sõnul pandi Prigožini lennuki tiiva alla väike pomm.

Kreml väidab, et tegemist oli õnnetusega, Putin väidab, et pardal plahvatas käsigranaat. Ajalehe The Wall Street Journal allikad teatasid, et Kremli jutt ei vasta tõele. Mõni tund pärast intsidenti suhtles üks Euroopa luureametnik Kremli ametnikuga ning uuris, mis juhtus. 

"Ta tuli kõrvaldada," vastas Kremli ametnik. 

Prigožin kogus oma värvika kõnepruugi tõttu palju vaenlasi, lisaks Patruševile olid nende hulgas ka kaitseminister Sergei Šoigu ja kindralstaabi ülem kindral Valeri Gerasimov. Patrušev hoiatas juba 2022. aasta suvel Putinit, et sõjapealiku tegevus võib Kremlit ohustada. 

"Kõik ütlesid Putinile, et paralleelse armee omamine on viga. Ta mõnitas pidevalt sõjaväe juhtkonda," ütles üks Kremli endine ametnik. Sama ametnik on varem teinud koostööd nii Putini kui ka Patruševiga. 

"Ka 2022. aasta oktoobris ütles Patrušev Putinile, et sõjapealik ei austa enam Kremli autoriteeti. Putin aga ei võtnud kedagi kuulda," ütles üks Venemaa endine luureohvitser.

2023. aasta juunis alustaski Prigožin ülestõusu ning Wagneri väed liikusid Moskva poole. Lääne luure ja ühe Venemaa endise luureohvitseri sõnul polnud Putin mässu ajal Moskvas, vaid viibis linnast kaugel asuvas villas.

Patrušev võttis siis asjad enda kätte ning üritas Prigožinit veenda, et sõjapealik lõpetaks mässu. Patrušev otsis vahendajaid, helistas Kasahstani ja Valgevene võimudele. Lõpuks sõlmitigi  diktaator Aleksandr Lukašenko vahendusel kokkulepe ning Prigožin läks Valgevenesse. 

Ülejäänud suve oli Moskva rahutu, vähesed eeldasid, et Prigožin pääseb puhta nahaga.

"Augusti alguses oli suurem osa Moskva ametnikest läinud puhkusele, siis andis Patrušev oma meeskonnale korralduse Prigožini tapmiseks. Putin viidi asjaga kurssi ning ta ei vaielnud sellele vastu," ütlesid asjaga kursis olevad inimesed ajalehele The Wall Street Journal. 

Patruševi endiste kolleegide sõnul on tegemist külmaverelise bürokraadiga, kes liitus Venemaa luureteenistustega juba 1970. aastatel. Ta alustas oma karjääri Peterburis ning kohtus hiljem Putiniga. Kui Putinist sai 1999. aastal peaminister, siis Patruševist sai FSB juht. 

Patruševi survel võeti 2006. aastal vastu seadus, millega legaliseeriti terroristideks ja äärmuslasteks peetavate venelaste tapmine välismaal. Kuu aega hiljem suri Londonis endine FSB luureohvitser Aleksandr Litvinenko. Briti kohtu teatel kiitis Litvinenko mõrva heaks Patrušev. 

2008. aastal sai Patruševist Venemaa julgeolekunõukogu sekretär, kuid ta jätkas kulisside tagant ka julgeolekuteenistuste juhtimist.

Riikliku meedia kaudu on Putin jätnud endast kuvandi, kes valitseb Venemaad üksinda. Tegelikult hoiab teda võimul tohutu bürokraatia aparaat, selle masina hoobasid juhib Patrušev. Viimasel ajal on Patruševi mõjuvõim kasvanud veelgi.

Valge Maja endine ametnik ütles, et Patruševi kaudu suhtleb Moskva ka Pekingiga. 

"Kui Wagneri grupp oleks Putini selle aasta alguses tagandanud või tapnud, siis oleks Peking üritanud tagada, et Patruševist saaks Putini järeltulija," ütles endine ametnik.