X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kiviõli Keemiatööstus peab jätkamiseks esitama ministeeriumile oma nägemuse

Foto: ERR

Kiviõli Keemiatööstus soovis kliimaministeeriumilt ajapikendust väävlipüüdmisseadme paigaldamiseks, lubades vastasel juhul 550 töötajaga õlitehase aasta pärast sulgeda. Ministeerium ootab kohtumise järel ettevõttelt nägemust, kuidas seadusega ettenähtud eesmärgid saavutada.

"Meie soov oleks endiselt jätkata 2035. aastani. Selleks oleks meil vaja piisavalt põlevkiviressurssi riigi käest. Et täita keskkonnanõudeid on meil vaja teha ka teataud investeeringuid, nagu väävlipüüdjasse. Täna on selline situatsioon, et 2024. aasta lõpuks ei ole me võimelised seda tegema," ütles Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimees Priit Orumaa.

Reedese kohtumise järel otsustas kliimaministeerium, et ettevõte peab pikenduse saamiseks esitama jaanuaris oma nägemuse sellest, missuguseid investeeringuid nad on valmis tegema, et oma õhuheitmed viia uute normidega kooskõlla.

"Loodetavasti riik toetab meid. Riigil peaks olema siiski huvi, et töökohad säiliksid ja maksutulud laekuksid, pole põhjust põlevkivitööstust ennetähtaegselt sulgeda," ütles Orumaa.

Energeetika asekantsler Timo Tatar sõnas, et 2025. aastast kehtima hakkavad uued normid on teada olnud juba ligi 10 aastat. "On väga kahetsusväärne, et ettevõte on oma investeeringutega nii palju hiljaks jäänud, aga me riigina kindlasti oleme valmis otsa vaatama sellele ettepanekule, mida Kiviõli keemiatööstus on uue aasta alguses valmis tegema," ütles Tatar.

Kiviõli Keemiatööstus ei pea täiendavate investeeringute tegemist põhjendatuks, kuna neil pole garantiid, kas nad saavad jätkata põlevkivi kaevandamist ja laiendada oma põlevkivikarjääri.

"Kõigepealt me peame vaatama otsa sellele konkreetsele ettepanekule, mida ettevõte teeb, meie tänane teadmine on, et direktiiv, mis oli teada juba 10 aastat tagasi, hakkab 2025. aasta alguses kehtima. Seal ei ole väga palju võimalusi veel sellisteks üleminekuaja üleminekuaegadeks," ütles Tatar.

Orumaa märkis, et ettevõttel on aastate jooksul olnud keskkonnaministeeriumiga eriarvamusi, mis tingimustele väävlipüüdmisseade peab vastama ning seni on selle rajamine ettevõttele üle jõu käinud. "Väävlipüüdjal on ka endal iga-astaselt suured kulud, nii et varem ei ole seda mõtet teha," ütles ta.

Teised põlevkivitootjad on juba ammu vajalikud investeeringud ära teinud ja väävlipüüdmisseadmed on paigas, sõnas Tatar.

Tatari sõnul sõltub nõuetele vastavusse viimisest ka see, kas keemiatööstusel on põlevkivikarjääri vaja laiendada. "Kiviõli keemiatööstusel on täna kaevelubadega kivi seitsmeks kuni üheksaks aastaks. Sellest peaks kindlasti piisama. Meie jaoks on oluline see, et ettevõte oleks valmis tegema investeeringuid, mida direktiiv nõuab."

Orumaa sõnul jagub ettevõttel põlevkivi oma hinnangute kohaselt viieks aastaks, kuid tööstus võiks töötada 2035. aastani, mistõttu oleks valmis ka praegust karjääri laiendada ligikaudu 100 hektarit. "Kõik need tööd võtavad aastaid aega," ütles ta.

Kliimaministeerium ei soovi kliimaseaduse väljatöötamise ajal anda välja uusi kaugele ulatuvaid põlevkivikaevelubasid, kuna esmalt on tarvis panna paika konkreetne ajagraafik, millal Eesti põlevkivist loobub.

Tatar nentis, et kui ettevõte ei ole valmis tegema investeeringuid, mis lubavad tal tegevusega jätkata, pole tal ka põlevkiviga pihta hakata. "Kui ettevõte on valmis tegema vajalikud investeeringud oma tegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks, siis on põhjendatud lauale võtta ka küsimus, kas olemasolevat karjääri on mõistlik laiendada või mitte," ütles ta.

Tatar märkis ka, et riik ei soovi tööstust hätta jätta ning on mitmel juhul Kiviõli keemiatööstusele abikäe ulatanud. Samas on tema sõnul vähe võimalusi, kuidas edasi minna, kui investeeringuid ei tehta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: