X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Uued eelarvereeglid sunnivad EL-i riike eelarvepuudujääki kärpima

Euroopa Keskpanga hoone Saksamaal Frankfurdis.
Euroopa Keskpanga hoone Saksamaal Frankfurdis. Autor/allikas: SCANPIX/CARO/BASTIAN

Majandusteadlaste sõnul sunnivad Euroopa Liidu rahandusministrite kokkulepitud uued eelarvereeglid liikmesriike eelarvepuudujääki kärpima, mis võib viia ühenduse majanduste veelgi suurema aeglustumiseni.

Ministrite kokkulepitud eelarvereeglid on seni kehtinutest paindlikumad, kuid vanu reegleid pole alates 2020. aastast jõustatud. Kuna uued reeglid hakkavad kehtima juba alates tulevast aastast, siis paljudel liikmesriikidel tuleb eelarvepuudujääki kärpida, kirjutab Financial Times.

Reeglite kohaselt peavad suure võlakoormusega riigid kokku leppima Brüsseliga võla ja eelarvepuudujäägi vähendamise plaanides, kusjuures võlakoormuse ja eelarvepuudujäägi vähendamisele on ette nähtud kohustuslik minimaalne aastane kiirus.

"[Uued reeglid] on jätkuvalt ranged ning kõrge võlakoormusega riikidele nagu Itaalia on see halb uudis," ütles London Business Schooli professor ja endine Euroopa Keskpanga (ECB) ametnik Lucrezia Reichlin.

Konsulteerimisettevõtte Capital Economics majandusteadlane Jack Allen-Reynolds ütles Financial Timesile, et uued reeglid on korraga senisest rangemad ja samas leebemad. Nii tuleb kõrge võlakoormusega riikidel nagu Itaalia kärpida oma eelarvepuudujääki senisest kiiremini, kuid uued reeglid annavad liikmesriikidele rohkem aega võlakoormuse vähendamiseks.

ECB ennustab, et EL-i riigid vähendavad 2024. aastal eelarvepuudujääki märgatavalt, lõpetades tarbijate toetamist toimetulekul kasvanud energia- ja toiduhindadega. Detsembris avaldas keskpank prognoosi, mille järgi väheneb euroala riikide eelarvepuudujääk 3,1 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2,8 protsendini.

Samal ajal ennustab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et USA eelarvepuudujäägiks kujuneb sel aastal 8,2 protsenti ja järgmisel aastal 7,4 protsenti SKP-st. See tähendab, et USA valitsus toetab ka järgmisel aastal nõudlust majanduses oluliselt rohkem kui euroala riigid keskmiselt.

Selle mõju kajastub ka euroala majanduskasvu prognoosis. Eelmisel nädalal vähendas ECB euroala järgmise aasta majanduskasvu prognoosi 0,8 protsendini SKP-st, varem ennustas ECB üheprotsendilist majanduskasvu.

Selle aasta kolmandas kvartalis langes euroala majandus 0,1 protsendi võrra.

Osad majandusteadlased ennustavad, et liikmesriikide piiratud võimalused majandust stimuleerida viivad pandeemiaeelse olukorra korduseni, kui ECB hoidis intressimäärasid negatiivsetena ja ostis investorite käest suurtes kogustes euroala riikide võlakirju, et ühenduse majandust toetada.

"Me võime sattuda olukorda, kus valitsused ei investeeri piisavalt ning ECB peab tegema rohkem, kuid rahapoliitika ei suuda majandust turgutada," ütles portfellihaldur Konstantin Veit.

Ka euroala riikide rahandusministrite ühenduse Eurogrupi juht Paschal Donohoe ütles, et uued eelarvereeglid piiravad euroala riikide rahanduspoliitikat.

Saksamaa enda veelgi rangemad põhiseaduses sätestatud eelarvereeglid, mis ei luba 0,35 protsendist SKP-st kõrgemat eelarvemuudujääki ja millest kinnipidamist nõudis novembris Saksa põhiseaduskohus, on sundinud Saksamaa valitsust järgmise aasta kulutusi kärpima.

Majandusteadlase Martin Wolburgi sõnul mõjutab Saksamaa eelarvekriis negatiivselt Euroopa suurimat majandust, peamiselt vähendades majandusosaliste kindlustunnet.

Wolburgi kolleegid on tema hinnanguga nõus: kui aasta alguses ennustasid majandusteadlased Saksamaale järgmisel aastal keskmiselt 1,4 protsenti majanduskasvu, siis nüüdseks on keskmine prognoos langenud kõigest 0,4 protsendile.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: