Tartu Ülikooli tähefüüsika teadur Tõnis Eenmäe ütles "Aktuaalsele kaamerale", et valgusreostus on Eestis probleem. Inimesele põhjustab see öö ja päeva rütmi häireid. Lisaks aga võib see Eenmäe sõnul pärssida melatoniini teket.

"Kui öisel ajal on tuba valge või on heledamat valgust, siis see hakkab pikema aja jooksul mõjuma inimese tervisele," selgitas Eenmäe.

Jõulude ajal on aga valgusreostust jõulutulede tõttu veel rohkem ja lisaks inimestele mõjutab see ka näiteks linde, kelle unerütm läheb samamoodi sassi.

"On teada, et lindude unerütm on valgusest mõjutatud täpselt samamoodi nagu inimesel, nii et kui linnul on linnas liiga valge, olgu see tänavavalgustus või jõulukaunistused, siis see võib tal unehäireid põhjustada. Ja kui on unehäired, siis me teame ka, et see lind saab päevasel ajal natukene kehvemini hakkama, sest lihtsalt öeldes on ta väsinud päeval," rääkis Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi.

Ta selgitas, et kui linnud on päeval väsinud, ei jaksa nad endale kvaliteetset toitu otsida ning on lihtsam saak kiskjatele ja ka teistele lindudele.

"Isegi varesed ja meil talvel linnas olevad kajakad võivad väiksemaid linde süüa, kui nad on natuke jõuetud ja ei jaksa eest ära lennata," ütles Mägi.

Nii Mäe kui ka Eenmäe hinnangul ei pea seepärast jõulutulesid täiesti ära korjama. Küll aga võiksid inimesed mõelda, kui palju neid vaja on ja millal peaksid jõulutuled põlema.

"Iga inimene saab ise mõelda, kas tal on vaja enda aken üleni tuledesse panna nii, et see särab nagu teine jõulupuu kuskil. Nii et kui inimesed ise jätavad tuled välja panemata, see on juba väga suur samm edasi," ütles Mägi.

"Võib natukene mõtelda ka selle peale, mitu inimest on õues öösel kell kolm. Ja sealt on õige mitu tundi hommikuni, kus inimesed tavaliselt ärkavad. Seal on siiski täitsa arvestatav osa ajast, kus tegelikult seda ilu pole keegi nägemas," rääkis Eenmäe.