EKRE esimees Martin Helme ütles, et valitsus võib vahetuda juba enne kevadisi Euroopa Parlamendi valimisi, sest valimiste eel muutuvad poliitilised vastuolud teravamaks.

"Mis tegelikult juhtuma hakkab – kas vahetuvad ainult mõned ministrid  või peaminister või läheb koalitsioon tervikuna kuidagi remonti – seda täna on väga raske ennustada, aga ma ei näe, et kuni eurovalimisteni tänane valitsus sellisel viisil vastu peaks," lausus Helme.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik leidis samuti, et valitsus võib uuel aastal vahetuda.

"Pigem prognoosin, et (uus valitsus) tuleb. Kui uus valitsus tuleb, siis millised on peamised poliitilised sõnumid ja sammud, mida astutakse," ütles ta.

Koalitsioonipoliitikud nii aga ei arva. Sotsiaaldemokraat Priit Lomp ütles, et koalitsiooni tervis on hea.

"Asjad tegelikult toimivad. Kõik asjad, mis on kokku lepitud, tehakse ja tehakse pisut enamgi. Kui jätkame samamoodi sellest keerulisest olukorrast väljatulekut ja kõik pingutavad, siis ma ei näe, et peaks tingimata tülli minema," lausus Lomp.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo valitsusliidu lagunemisse ei usu. Tema sõnul saab järgmise aasta märksõnaks majandus.

"Kindlasti saab küsimuseks majanduse stimuleerimine, erinevad algatused, bürokraatia vähendamine, kokkuhoid. Ja samal ajal tuleb vaadata, kuidas riigi rahanduslikku seisu hoida mõistlikul tasemel," ütles Keldo.

Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsioonist ja Riina Solman Isamaast aga arvavad, et järgmine aasta peaks olema poliitiliste kompromisside aasta.

"See peab olema võimalik, sest sellel ju püsib see, miks inimesed riigikogu üldse valisid. Nad ei tahtnud, et me omavahel sõdime Nad tahtsid, et me otsime üksmeelt," lausus Pakosta.

"Mina väga loodan, et valitsuskoalitsioon otsib opositsiooniga ühisosa, see oleks tegelikult Eesti rahvale hea," ütles Solman.