Puidu jaemüüja Puumarketi juht Toomas Tauk ütles, et kohalike ning eriti Skandinaavia ehitusmahtude vähenemise tõttu puidu hind aastatagusest ligi 50 protsenti soodsam.

"Puidu hind liikus terve aasta üldisele inflatsioonile täiesti vastupidises suunas ja jäi suvel pidama. Kui viimased pool aastat oli turul selgelt puidu ülepakkumine, siis praeguseks on tootmismahtusid vähendatud ja paistab, et hinnapõhi on kas käes või käis sügisel põhjas ära," rääkis Tauk.

Kui hinnatõus uue aasta alguses ka tuleb, on see väike ja suuremat tõusu pole vähemalt esimesel poolaastal näha, ütles Tauk. Tema sõnul hoiavad suured materjalitootjad oma tehased vaatamata nõudluse ja kasumimarginaalide langusele siiski lahti, tootmismahtusid korrigeeritakse vastavalt nõudlusele ning oodatakse uut majanduse tõusutsüklit.

Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja ütles ERR-ile, et saetööstused Eestis on olnud sunnitud vähendama tootmist toormepuuduse tõttu ning kogu tarneahela ulatuses on ostjad laovarusid langevate hindade tingimustes teadlikult vähendanud.

"Nüüd aga võib tasakaal kiiresti pöörduda, sest puhvervarusid enam ole ja tootjad ei saa samuti hindadega allapoole minna," märkis ta.

Puidu hinna tõi Välja sõnul lisaks eksportturgude nõudluse langusele ja kõrgetele intressidele alla ka Covidi piirangute ajal toimunud nii-öelda ettetarbimine.

Kõrge euribor rapib turgu

Saaremaal peamiselt kohalikule turule tootva Saare Ehituspuidu juht Andres Kirst ütles ERR-ile, et neil kui väiksemal ja kohalikul tootjal pole hindade kõikumine nii suur olnud, kuid hinnad ja toodang on langenud neilgi. Samas on selge, et põhjamaade, Lääne-Euroopa, eriti Saksmaa, ning Hiina turgude ärakukkumine on ehituspuidu ja puitmajade tootjatele rängalt mõjunud.

"Aga mingi tõus terendab, sest ka üks Saksamaa saeveski hakkas meilt ostma saepalki ja nad maksavad rohkem kui siin makstakse," lausus Kirst.

Kõrge euribori tekitatud seisak turul võib kesta veel mõnda aega ja taastumine võib olla pikk, nentis ta.

"Madalseis kestab nii kaua, kui on kõrge euribor; nii kaua, kui seda kunstlikult üleval hoitakse. Kõik ootavad, et euribor langeks ja kui ei lange tagasi sinna, kus oli ehk nulli, siis läheb lihtsalt aega, et inimesed harjuksid sellega, et euribor on kõrgem ja läheb rohkem raha laenu peale," lausus Kirst.

Tauki sõnul näitavad prognoosid, et euribori langedes peaks nõudlus kasvama ja ehitus taas hoo sisse saama.

"Pankade prognooside kohaselt peaks euribor järgmisel aastal 2,5–3 protsendi peale langema. Oma analüüsides arvestame, et koos euribori vähenemise ja tarbijakindluse taastumisega hakkavad ehitusmahud ja nõudlus järgmise aasta keskelt ülespoole minema," lausus ta.

Ka Välja sõnul ei saa langus ja paigalseis puidusektoris kaua kesta, kuigi praegu midagi positiivset näha pole.

"Puidust ehitamine kui üks võtmetehnoloogiaid ehitussektori süsinikujalajälje vähendamisel on kindlasti pikemas vaates kasvutrendis. Kuid aktiivsus nii Eesti kui ka põhiliste eksporditurgude kinnisvaraturul on endiselt väga madal," lausus ta.

Puitmajade liit tegi valitsusele toetamiseks ettepaneku

Eesti puitmajade tootjaid ühendava Woodhouse Estonia juht Annika Kadaja ütles ERR-ile, et täna ei näe majatootjad seda, et sihtturgude majandus stabiliseeruks, pigem on prognoos vastupidine, jätkub majanduslangus. Edu ei anna meile ka odav ehituspuit, sest see on odavnenud ka sihtturgudel.

Kadaja sõnul saab ka riik nii mõndagi teha, et puitehitiste sektorile abiks olla.

"Esitasime sügisel valitsusele konkreetsed ettepanekud, mida riik võiks teha, et toetada Eesti üht suurimat eksportivat tööstust. Üks ettepanekutest oli suurendada puidust ehitamise osakaalu avalikes hoonetes, sealhulgas teha kontratsüklilisi investeeringuid ja ehitada näiteks moodullasteaedu – meil on ju teiselt poolt ka suur lasteaiakohtade puudus. Ja eks ole ka tõsi, et kui meil Eestis areneks puidust ja industrialiseeritud ehitamise kultuur, toetaks see referentsidena ka meie eksporti. Riik peab olema kodumaiste ettevõtete suurim fänn ning oma tellimustega seda ka toetama," lausus Kadaja.

Eesti puitmajatootjate eksport ulatus mullu 540 miljoni euroni.