X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riik hakkab planeerima neljandat Eesti ja Läti elektriühendust

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir koos olemasolevate liini koridoridega. Sinise pideva joonega on näidatud olemasolevate liinide koridorid koos 2 km puhvriga. Need on elektriühenduse planeerimisel üks
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir koos olemasolevate liini koridoridega. Sinise pideva joonega on näidatud olemasolevate liinide koridorid koos 2 km puhvriga. Need on elektriühenduse planeerimisel üks Autor/allikas: Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Regionaal- ja põllumajandusministeerium esitas valitsusele otsustamiseks eelnõu algatada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuga selgitatakse välja, kuidas täpselt rajada Paidest läbi Lihula Saaremaale 330-kilovoldine elektrivõrk.

Elering plaanib uut Eestit Lätiga ühendavat 330-kilovoldist (kV) elektriühendust Paide alajaamast läbi Virtsu Saaremaa läänerannikuni. Sealt algaks Läti-suunaline merekaabel, mille trass valitakse planeeringuprotsessist eraldi hoonestusloaga.

Paidest Lihulani kavandatakse üks 330-kilovoldine liin ning Lihulast Saaremaa läänerannikuni kaks 330-kilovoldist õhuliini, mis võivad paikneda paralleelselt või eraldi liinitrassidel.

Muhu saarel on eelistatud aga maakaabel, sest lühikese õhuliini lõigu rajamiseks Muhu saarele oleks vaja rajada kaks täiendavat alajaama, mis pole majanduslikult otstarbekas.

Loodav ühendus suurendab eelnõu järgi elektri varustuskindlust ning loob võimalused võtta Lääne-Eesti elektrivõrgus kasutusele suurema hulga taastuvenergiat, ühendades võrguga näiteks loodavaid meretuuleparke. Nii aidatakse kaasa riigi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele.

Õhuliini rajamine eeldab, et mõlemale poole liini jääb 40-meetrine kaitsevöönd. Kuna Saaremaal võib plaani järgi paikneda ka kaks liini rööpselt ühes liinikoridoris, tähendab see, et kaitsevöönd on kokku 120 meetrit lai.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Marju Kaivapalu ütles, et selleks, et kohalikke elanikke võimalikult vähe häirida, eelistatakse liinikoridorina olemasolevaid elektriliinitrasse.

Samas peab Kaivapalu sõnul arvestama, et ka siis peab liini kaitsevööndit laiendama. Seda seetõttu, et praegu on Saaremaal 35 kV või 110 Kv elektriliinide trassid, mille kaitsevöönd on mõlemale poole liini 25 meetrit, mitte 40 meetrit, nagu näeb määrus ette uuel liinil.

See tähendab, et mõned majad, mis praegu jäävad elektriliini kaitsevööndist napilt välja, võivad sattuda uue elektriliini kaitsevööndisse.

"Järgnevates etappides kõik need trassid visandatakse ja vaadatakse, kus liinikoridor võiks olla. Seal saabki juba maaomanikega koostööd teha," lausus ta.

Kaivapalu tõi välja, et näiteks Järvakandist Paideni ei ole kindlat trassi, kus elektriliin võiks paikneda ning seal hakatakse trassi alles otsima.

"Eks ka Järvakandist Paideni on olemasolevaid liinikoridore, aga need ei ole otseteena. Võib ka sattuda, et minnakse väikese ringiga, aga leitakse lõpuks siiski olemasolev liinikoridor," selgitas ta.

Liinitrasside asukohad peaks lõplikult Kaivapalu sõnul selguma 2025. aasta lõpuks.

Saaremaa vallavanem: ootame uusi elektriliine

Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütles, et uusi elektriliine on kindlasti vaja, sest praegu on Saaremaal puudu võimsusest nii tootmise kui ka tarbimise poole pealt.

"Kui täna tahta panna kuhugi päikeseparki, siis need summad, mida selle eest küsitakse, on kosmilised. Tahtsime enda kooli katusele näiteks panna 70 kilovolti päikeseparki, aga arve, mille eest meile see oleks ehitatud, oli 5,2 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Need liinid on praegu oma mahu poolest täis, siin on vaja uusi võimsusi juurde ehitada," lausus ta.

Tuisk ütles, et Saaremaa ettevõtjatel on sarnane probleem.

"Ka nemad tahavad oma tootmiste katustele panna katuseparke, et olla vähegi konkurentsis ja mõelda kestlikult. Täna on see tegelikult võimatu," ütles ta.

Tuisk lausus, et Eleringil on plaanis Saaremaal lähiaastatel elektriliinide võimsusi tugevdada, aga see lahendab ära vaid ettevõtjate tänase vajaduse.

"110-kilovoldine liin ei toida Saaremaad ja Hiiumaad ära. Seda võimsamat liini on vaja puhtalt seetõttu, et kogu meie elu läheb ju lõpuks elektri peale," ütles Tuisk.

Uus elektriliin tuleb tõenäoliselt Saaremaa põhjaosa kaudu

Tuisk nentis, et kindlasti kaasneb uue liini ehitamisega ka palju ebamugavusi, sest selle kaitsevöönd on laiem kui olemasolevatel väiksema võimsusega elektriliinidel. Ka tema ütles, et võimalikult palju peaks kasutama olemasolevaid liinikoridore ja neid lihtsalt laiendama.

Tuisk ütles, et praegu on kõige tõenäolisem, et uus elektriliin tuleb Saaremaa põhjaosa kaudu.

"Tänane 110-kilovoldine elektriliin tuleb Leisi ja siis sealt lõunasse Kuressaarde. Uus liin, kui see läheb 110-kilovoldist koridori pidi, peaks Leisist minema lääne poole edasi Lümanda poole ja niiviisi põhimõtteliselt Läänemere äärde välja," selgitas ta.

Tuisk lausus, et Leisist läände läheb praegu 35-kilovoldine elektriliin, mida saaks ära kasutada.

"Seal on küll mõned lõigud, kus liin läheb peaaegu et inimeste hoovist läbi ehk seal peaks kindlasti leidma mingeid alternatiivseid kohti, aga selle jaoks eriplaneering kehtestataksegi, et kõige sobivam trass leida," ütles ta.

Tuisk ütles, et tuleks leida trass, kus peab võimalikult vähe metsa maha võtma ja saab lagedat ala ära kasutada ning kus ka loodus- ja inimpiirangud võimalikult vähe mõjutaks.

Planeeringualale jäävaid maaomanikke teavitatakse

Kõigepealt teeb valitsus otsuse, kas riigi üldplaneering algatada  ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada või mitte. Seejärel toimub Kaivapalu sõnul juba inimeste teavitamine, et selline planeering on algatatud.

"Kindlasti me ka maaomanikke teavitame, kes sellele planeeringualale jäävad. Mitte küll kõiki, aga neid, kes on eeldatavalt kõige rohkem mõjutatud," lausus Kaivapalu.

Kaivapalu sõnul võtab kogu protsess aega kõige rohkem kolm aastat, aga koostatavates hankedokumentides on kirjas, et planeering võiks valmis saada juba 2026. aasta esimeses kvartalis ühes kõikide uuringutega.

Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt ka kõrgema pingega õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: