"Välisilm" tegi ülevaate olukorrast Iisraelis
Hamasi rünnakust Iisraelile on möödas kolm kuud. Iisraeli karistusoperatsioonile Gazas ei näi veel lõppu tulevat, samal ajal ei ole puhkenud ka suuremat sõda Lähis-Idas. "Välisilm" tegi ülevaate olukorrast Iisraelis.
Gaza piiri lähedal Ashkelonis näitab Nikita, kuidas raketirünnaku korral käituda.
"Kui kõlavad sireenid, langevad raketid, siis siin saab sellistesse punkritesse varjuda. Siin asuvad igal pool ruuporid, kõik teavad ja kuulevad, et kõlavad sireenid. 30 sekundiga peab jõudma punkrisse," rääkis Nikita.
7. oktoober tõi Gaza lähedusse taolisi punkreid juurde, kuid tegelikult on ka varjendid olemas juba ammu ja seda ka igas kodus.
Sderoti elanik Nadja ütles, et seal on raketid lennanud juba 20 aastat ja kõik on sellega harjunud.
Põhjas, Liibanoni piiril on kibutsid ja linnad tühjad. 7. oktoobri sündmuste järel evakueeriti Gaza lähedastest linnadest ja Liibanoni piirilt kokku 200 000 inimest. Kui suur võiks olla oht, et Iraan ikkagi otsustab piirkonnas suurema sõja kasuks?
Atlandi Nõukogu Lähis-Ida programmi vanemteaduri Shalom Lipneri hinnangul ei pruugi Iraani jaoks olla õige ajastus. "Samal ajal näeme tervet hulka probleemseid kohti, mille Iraani käsilased on aktiveerinud. Huthid Punasel merel, Hezbollah põhjapiiril. Kuid valearvestuste võimalus on väga kõrge. See võib eskaleeruda iga hetk," lausus Lipner.
Lipner tunnistab, et suur hukkunute arv ja humanitaarkriis Gazas ei näe hea välja.
"Kõik sellised asjad on keerulised. Sa annad neile abi, selgelt inimestele on abi vaja, samal ajal aitad sa Hamasil võimul olla," sõnas Lipner.
Üha enam räägitakse kahe riigi lahendusest, kuid Rahvusliku Julgeoleku-uuringute Instituudi vanemteaduri Meir Elrani sõnul on nägemus sellest ähmane.
"Praegu on palestiinlastel kaks eraldi ala. Neil on Läänekallas, Palestiina omavalitsus, mis on pragmaatilisem ja neil on Hamasi režiim Gazas. Kui me räägime kahe riigi lahendusest, siis kas me räägime kahe riigi lahendusest või kolme riigi lahendusest? Millest me räägime? Ütlen teile oma arvamuse, see pole võimalik. Praegu on see nagu visioon, see on unistus, see on illusioon," sõnas Elran.
Iisraeli valitsuse paremäärmuslikud ministrid on pakkunud välja ka idee inimesed Gaza sektorist deporteerida.
Shalom Lipneri sõnul ei esinda need konkreetsed ministrid valitsuse ega peaministri vaateid.
Iisrael võib ju Gaza jõuga allutada, kuid kuidas muuta palestiinlaste meelt, kes toetavad Hamas´i tegelikult ka Läänekaldal?
"Kuidas luua tingimused laiemaks arusaamiseks, kuidas töötada vastupidisel seisukohal olevate partneritega, kuidas peatada juutide ja iisraellaste demoniseerimine, siin on haridusküsimused ja muu taoline, see on suur probleem," sõnas Lipner.
Ramallah´s poodi pidav Mohammed on Ameerikas elanud ja õppinud. "Kui ma olin Ameerikas, oli seal üks juudi noormees, kes mind tihti aitas. Ta tuli iga päev mu poodi ja küsis, kas sa vajad abi, kas on vaja midagi sinu heaks teha. Me kõik oleme inimesed. Probleem meie ja nende vahel on see, et nemad üritavad kõike kontrollida. Isegi meie kodusid," rääkis Mohammed.
Praegu üritab Iisrael kustutada esmast "tulekahju", kuid kõik mõistavad, et see sõda muudab paljut.
"Nagu Iisrael on öelnud, ei taha nad pöörduda tagasi 7. oktoobri eelsesse olukorda, et sellised asjad taas korduks. Nad otsivad õiget kokkulepet, sest Hamasi kõneisik on öelnud, et nad kordavad 7. oktoobri sündmusi, korduvalt, kuni Iisrael on hävitatud," ütles veel Lipner.
Luik: Iraan soovib Iisraeli nõrgestamist, kuid ei toeta ka täielikult Hamasi
Kuigi on spekuleeritud, et Lähis-Idas võib Gaza sõja mõjul puhkeda laiem sõda, kuhu sekkub ka Iraan, ei ole seda siiani juhtunud. Eesti suursaadik NATO-s Jüri Luik ütles, et selleks on mitu põhjust.
"Üks kõige olulisemaid põhjuseid on see, et kuigi Iraan on huvitatud Iisraeli nõrgestamisest, siis ega Iraanil ei ole mingisuguseid sooje tundeid võimaliku Palestiina riigi loomise suhtes. Iraani riigi seisukohad on seotud kitsalt Iisraeliga, oma mõjuga regioonis ja nad ei lähe selles mõttes 100-protsendiliselt Hamasi taha. Seal on mitmeid põhjuseid, ka see, et Hamas on tegelikult sunnide liikumine ja eelkõige kasutanud oma šiiadest võitluskaaslasi erinevates riikides – Hezbollah või siis huthi mässulised Jemenis – selleks, et probleeme tekitada USA-le ja Iisraelile," rääkis ta "Välisilma" stuudios.
"Mingit soovi niisugust suurt sõda pidada ei ole, sest mis oleks sellise sõja tulemus Iraani jaoks? Ja paratamatult oleks ka suur võimalus, et sellessse sõtta tõmmataks USA, kes ju viis oma lennuki emalaevad Vahemere idaossa ja on sisuliselt indikeerinud, et sellist sekkumist nad ei luba," lisas Luik.
Luige sõnul on sõjaga seoses suur küsimus, mis saab Gazast edasi. Tema hinnangul suudetakse piirkond uuesti üles ehitada, kuid tähtis küsimus on ka see, milline ühiskonnakorraldus seal valitsema hakkab.
"Kas tuuakse sinna mingid rahvusvahelised jõud? Seda ei saa päriselt välistada. Aga see on võimalik ainult siis, kui kokkulepe saavutatakse ka Hamasiga, sest rahvusvahelised jõud ei lähe kindlasti sinna massiivset sõda pidama. On inimesed, kes on rääkinud sellest, et Läänekalda juhid või Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PLO) liikumine, mis on oma olemuselt palestiinlaste ilmalik organisatsioon, võtavad kontrolli Hamasi üle Gaza sektoris. See on ka ebatõenäoline, sest PLO-d vihatakse seal vaat et sama palju kui Iisraeli," rääkis Luik.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael
Allikas: "Välisilm"