"Läbikukkumise tunnet ei ole. Aga seda tunnet on küll, et tegelikult on veel vaja tööd teha, et seda streiki ei tuleks," ütles Kallas.

Kallase sõnul ei ole õpetajate põhimure rahas, vaid õpetajad muretsevad palju rohkem oma töökoormuse pärast. "Kui sellesama palga eest oleks normeeritud teistmoodi ja paremini see töökoormus, siis võib-olla oleks meil hoopis teistsugused läbirääkimised praegu," ütles Kallas.

"Küsimus ei ole ainult selles palga numbris. Ja me ikkagi alustame läbirääkimisi sellest õpetajate palgamudeli ja töökoormuse arvestuse kohta. Ma loodan, et omavalitsused tulevad ka laua taha seda teemat arutama meiega," lisas ta.

Kallas ütles, et streik sunnib omavalitsusi, õpetajaid ja haridusministeeriumi uuesti lahendusi otsima. "Ma loodan, et need lahendused ikkagi tulevad, et streigi tuules loodetavasti saavad lahenduse need asjad, mis on väga pikalt lahendamata olnud," lausus ta.

"Me läbirääkimisi otseselt pidasime ainult alampalga osas. Tänaseks on läbirääkimiste teema palju laiemaks tõmmatud. Me räägime ka õpetajate koormusest ja ka koolivõrgu korrastamisest, aga selleks on vaja kohalikud omavalitsused laua taha saada. See on olnud väga pikk ja vaevaline protsess nad laua taha saada. Osad on valmis Umbes seitse omavalitsust on kohe valmis tulema läbi rääkima. Aga näiteks Tallinna linn on olnud väga tõrjuv nende läbirääkimiste suhtes," rääkis Kallas.

"Aktuaalse kaamera" intervjuu lõpus nentis aga minister, et streik ikkagi tuleb. "Kahe nädalaga me muidugi mingile kokkuleppele ei jõua. Streik täna tuleb, streigi teade on välja saadetud, streik on planeeritud. Küsimus on selles kui pika mõjuga see streik on. Kui kaua tegelikult streigitakse," sõnas Kallas.

Kallas ütles, et tal ei ole aimu kui ulatuslikuks streik võib minna.

Kahe nädala pärast alustavad üldhariduskoolide õpetajad üldstreigiga. Kuni kolmepäevase toetusstreigiga saavad 24. jaanuaril liituda ka lasteaedade ja kutsekoolide õpetajad.