Kuna praeguse seisuga alustavad üldhariduskoolid streiki 22. jaanuaril
ja streigis osalejad peavad sellest viis tööpäeva ette teavitama, siis Rundu sõnul saab amet kõige varem 15. või 16. jaanuaril lõplikud andmed streikivate õpetajate arvu kohta.

"Mis puudutab toetusstreiki ehk siis huvikoole, lasteaedasid ja munitsipaalkutseõppeasutusi, siis hiljemalt 18. jaanuaril peaks haridusametil nende kohta info olema," lisas Rundu.

Streikivate õpetajate arvu Rundu praegu prognoosida ei taha. "Ma arvan, et need lõplikud arvud selguvadki nendel kuupäevadel, kuna õpetajad väga hoolega jälgivad ka iga päev, millised väljaütlemised on streigi teemal erinevatel inimestel. Aga ma usun, et üldhariduskoolide õpetajaid Tallinnas ikkagi streikimas on. Mis puudutab toetusstreigi osa, siis seal oleme natuke rohkem võib-olla äraootaval seisukohal," rääkis Rundu teisipäeval.

Õpetajad, kes ei streigi, jätkavad oma tundide andmist, ja seda ka distantsõppe teel.

"Koolijuhtidele saatsime välja kirja, et põhikooli esimeses kooliastmes tuleb tagada kohapeal tegevused ehk siis esimesele kuni kolmandale klassile peab olema õpe korraldatud kohapeal, aga distantsõpet saab soovi korral rakendada teises, kolmandas ja gümnaasiumiastmes," sõnas Rundu.

Rundu sõnul on Tallinna haridusamet juhtinud tähelepanu sellele, et distantsõpe on samuti pädev ja adekvaatne viis korraldada tööd streigi ajal. "Ehk siis võib olla distantsõppepäevi, iseseisva õppimise päevi ja võib-olla ka nii-öelda hübriidi," lisas ta.

Koolid uksi kinni panna ei tohi. "Kõik Tallinna koolid on lahti ja peab olema tagatud ka toitlustus- ja koolitervishoiuteenus. Need asjad peavad olema kättesaadavad," sõnas Rundu.

Laste heaolu ja korra valvamisega tegelevad Rundu sõnul need inimesed koolipersonalist, kes ei streigi ehk siis õpetajad, kooli juhtkond ja tugiisikud, kes ei ole õpetajad.

"Hoiatusstreigi ajal paluti appi ka lapsevanemaid nii lasteaedades kui ka koolides. Ma arvan, et see on igas koolis natukene erinevalt korraldatud, aga kõige tähtsam ongi just see, et laste turvalisuse järelevalve oleks tagatud
kohapeal esimesele kuni kolmandale klassile. Distantsõppe puhul võivad lapsed õppida ka kodust," selgitas ta.

Praegu on kindel, et Tallinna streikivad haridustöötajad saavad palka kolme streigipäeva eest.

"Esialgne kokkulepe oli meil Tallinna Haridustöötajate Liidu, Tallinna Koolijuhtide Ühenduse ja Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendusega kolme tööpäeva osas nii streikivatele õpetajatele kui ka toetusstreigitegijatele ehk siis üldhariduskoolide tugispetsialistidele, kelleks on logopeedid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid. Samuti tasub linn kolme päeva eest 24. kuni 26. jaanuaril toetusstreigis osalevatele kutsehuvikoolide ja lasteaedade õpetajatele ja tugispetsialistidele," rääkis Rundu.

Streikijatele makstakse täispalka. "Kui kokkulepped, mis oleme teinud, peavad, siis esialgu kolmeks tööpäevaks on palga säilitamine kokku lepitud, aga selleks peavad nad ka jagama infot oma haridusasutuse juhiga tähtaegselt ehk siis selle lõpliku otsuse teeb ikkagi asutuse juht. Et kas ta on saanud õigeks ajaks infot streigis osalevate töötajate arvu kohta, et oleks võimalik planeerida õppekorraldus ja töökorraldus streigipäevadeks," sõnas Rundu.

Kuigi töötasu on õpetajatele kindlustatud kolmeks päevaks, on Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juht Reemo Voltri on rääkinud, et tähtajatu üldstreik võib toimuda ka oluliselt kauem.

Rundu sõnul eeldab pikema streigi korral haridustöötajatele makstava töötasu ulatus sel juhul operatiivset tegelemist. "Me siiski ju kõik loodame, et seda streiki ei tule, et see suudetakse ennetavalt ära hoida ja kokkulepped leida. Aga sealt edasi on ka selge, et ka linn suudab töötasu säilitada vaid teatud perioodiks mitte tähtajatult," sõnas Rundu.

Kui pikka aega täpselt on linn nõus streikijatele palka maksma, Rundu ütlema ei soostunud. "Sellele küsimusele ma praegu ei tahaks hakata spekuleerivalt vastama," sõnas ta.

Õpilaste järeleõpetamist haridusamet nõuda ei kavatse.

"Ei, me ei saa seda nõuda. Me lähtume sellest, et koolide juhtkonnad on mõelnud läbi, kuidas tööseisaku puhul, mida see streik endast kujutabki, tagada töökorraldus nendele õpetajatele, kes ei streigi. Ja et õppekorraldus oleks sellisel moel tehtud, et õpetajad, kes ei streigi, saaksid jätkata oma tööd ja lastele hariduse andmist," lausus Rundu.

"Teisest küljest on nii, et me ei saa teha nagu Youtube'is ja panna õpetamine topeltkiiruse peale teatud perioodiks. Samas pikemas perspektiivis, ehk et kui me räägime sellest, et kooliastme lõpuks tuleb saavutada teatud õppe-eesmärgid, siis seal on mänguruumi. Õpetajad saavad kas kolmanda või kuuenda või üheksanda klassi lõpuks mingeid teemasid järelkäsitleda või intensiivsemalt võtta. Või ka natukene vähem põhjalikult käsitleda, aga see ei saa olla nõudmine, et nüüd tulebki kõik järele õpetada. Selle streigi mõte ju ongi juhtida tähelepanu hariduse ja haridustöötajate jätkusuutlikkusele," rääkis Rundu.

Mis puudutab toitlustamist, siis haridusasutuste juhid lähtuvad nende päevade töökorraldusest ja otsustavad, kas nad võimaldavad sooja sööki koha peal
või siis pakuvad toidupakke koju kaasa. "Selge on, et esimese kuni kolmanda klassi lapsed peavad saama kohapeal süüa," rõhutas Rundu.

Rääkides streigi mõjust abiturientide riigieksamite tulemustele, tuleb Rundu sõnul vaadata suurt pilti.

"Mulle tundub, et siin on tõde kuskil kahe vahel. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamiteks valmistutakse vastavalt üheksa aastat või üheksa pluss kolm aastat. Ühest küljest me ei saa rääkida sellest, et kaks nädalat või nädal või kolm päeva pööravad kõik selle pea peale," sõnas Rundu. "Teisest küljest teame, et streigil kindlasti on psühholoogiline mõju ka motivatsiooni mõttes. Õpilaste vaates on arvel iga tund oma õpetajaga omandamaks riigieksamiteks vajalikke teadmisi. Selles mõttes streik mõjutab, aga oluline on vaadata sinna kõrvale suurt pilti," arutles Rundu.

Erakoolid, kus õpetajate palga maksavad suures osas kinni lapsevanemad, ütlevad, et pikema streigi puhul ei peaks vanem õppemaksu maksma. Sellepärast on Kaarli kool otsustanud ühepäevase toetusstreigi kasuks.

"Samas seovad meid ka lepingulised suhted lapsevanemaga, kus me lubame tagada hariduse kvaliteedi ja ka turvalise keskkonna. Natuke see olukord on teistsugune. /.../ Lihtsalt sellist tööpausi me ei soovi teha, aga ei saaks ka väga teha. Aga me soovime, et kui on mingi meeleavaldus või ettevõtmine, seal kindlasti osaleda ja toetada," ütles Kaarli kooli direktor Signe Aus.

Üks jõukamaid omavalitsusi Saue vald streiki sellisel kujul ei poolda, kuna nende õpetajate töötasu on juba riiklikust miinimumist 150 eurot kõrgem. Seepärast näeb vallajuht Andres Laisk, et koolidel on mõistlik vaid kolmepäevasel toetusstreigil osaleda ning tagada samal ajal hariduse kättesaadavus.

"On ka ilmne, et kõik ei streigi, sest streigiaegset perioodi me ei tasusta ja seetõttu me eeldame, et teenuse pakkumine on võimalik. /.../ Me püüame nii palju kui võimalik säilitada tavapärast töörütmi. See võib tähendada, et keegi peab ajutiselt tegema natuke rohkem tööd, aga jah, meie suunis täna ja kokkulepe kooli- ja lasteajajuhtidega on, et uksed on lahti ja teenus on pakutud," rääkis Laisk.

EHL on esitanud streigiteate 22. jaanuaril toimuvaks haridustöötajate üldstreigiks. EHL-i nõudmine on, et üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammääraks määrataks 1950  eurot kuus. EHL märkis, et kuigi luhtunud palgaläbirääkimised käisid õpetajate töötasu alammäära tõusmise üle, on oluline, et säiliks ka selle seotus lasteaiaõpetajate palkadega. Samuti on EHL-i kindel soov alustada kollektiivlepingu sõlmimiseks läbirääkimisi juba sel aastal, mis hõlmaks ka alus- ja kutseõppe asutusi.