Tallinna Sadama kaubamahtude märkimisväärne langemine näitab ettevõtte juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul selgelt, et aasta varem oli veel väga palju Venemaa transiiti. Nüüd on see aga täielikult kokku kuivanud.

"Kindlasti väljendub seal ka meie ekspordi vähenemine, et see kindlasti mõjutab ka meid. Ehk see on siis töötleva tööstuse ekspordi vähenemine, mis mõjutab siis ka konteinerite ja autoveokite, ehk terminoloogias ro-ro, kahanemist," rääkis Kalm.

Kalmu kinnitusel on paljud ettevõtted otsimas uusi ärivõimalusi ja üritavad liikuda teistesse kaubagruppidesse.

"Põhja-lõuna koridor pikas perpektiivis võib selle kao, mis siin nüüd on paari aasta jooksul transiidist ära kukkunud, asendada juhul, kui valmib Rail Baltic. Ehk seal on lootused viiel-kuuel miljonil tonnil. See on väga suur kogus, nii et ta võib ühel hetkel pikemas perspektiivis asenduda, aga mitte kindlasti lähiperpektiivis ja kindlasti pole see vedellast," rääkis Kalm.

"Ootame ja kannatame, on see väljavaade. Eriti, mis puudutab ekspordiolukorda, siis ega siin mingeid kiireid muutuseid ilmselt ei tule. Meie peamised kaubanduspartnerid on ja jäävad olema Põhjamaad, seal täna selgelt see majanduskonjunktuur on nõrgem kui mujal Euroopas," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Nestori sõnul kahanes eelmisel aastal tööhõive just ekspordiga seotud sektorites ehk töötlevas tööstuses, ehituses, veonduses ja laonduses. Kalm mingisugust koondamislainet lähiajal ei näe.

"Tegelikult meie mõned operaatorid, eriti kes tegelesid transiidiga, on juba koondatud. Need koondamised ja efektiivsusülesanded on kõik juba täidetud," rääkis Kalm.

"Siiamaani see mõju on õnneks jäänud nagu tagasihoidlikuks, et ütleme need koondamised, mis on toimunud, see töötajate arvu vähenemine, pole olnud Eesti makromajanduse mõistes kuidagi ohtlik, aga ega põnev on endal ka vaadata neid lähemaid kuid siin," sõnas Nestor.

Tallinna sadama reisijate arv aga kasvas möödunud aastal 13 protsenti ehk 900 000 reisija võrra.