Paljude omavalitsuste lastekaitsetöös valitsevad süsteemsed puudused

Sotsiaalkindlustusamet kontrollis tänavu lastekaitsetöö korraldust 19 omavalitsuses, kus 11 puhul tuvastati puudusi, mille kõrvaldamist tuleb hiljem uuesti kontrollida, ühele omavalitsusele määrati 250 euro suurune sunniraha. Aastatega on abi vajavaid lapsi aina juurde tulnud, kvalifitseeritud lastekaitsetöötajaid aga napib.
Tänavu on sotsiaalindlustusamet (SKA) teinud järelevalvet 19 kohalikus omavalitsuses, et uurida lastekaitsealase töö korraldamist. Kaheksas kontrollitud omavalitsuses ei tuvastanud SKA süsteemseid puudusi ning järelevalve lõpetati kohe.
11 puhul tuvastati, et on vaja teha järelkontroll. Üheksale omavalitsusele tehti puuduste eemaldamiseks ka ettekirjutus, mille täitmise tähtaeg on tänavu. "Tõime puudused välja ja läheme kokkulepitud ajal uuesti järelkontrolli tegema," rääkis SKA järelevalve juhtivspetsialist Aasa Harjak.
Järelevalve raames kontrollib SKA, kuidas on abivajava lapse juhtumeid menetletud. "Võtame juhuvaliku alusel juhtumid välja ja kui näeme kohaliku omavalitsuse puhul kindlat käekirja, kus lastekaitseseaduse sätet süsteemselt rikutakse, määrame järelkontrolli ja juhime sellele tähelepanu," selgitas Harjak. Kui kogu valiku juhtumites esineb mingi puudus vaid ühel korral, ei pea SKA järelkontrolli oluliseks.
SKA pidas järelkontrolli vajalikuks Kohtla-Järve linnavalitsuse, Narva linna sotsiaalabiameti, Türi vallavalitsuse, Jõelähtme vallavalitsuse, Võru linnavalitsuse ja Paide linnavalitsuse puhul. Samuti on määratud järelkontroll Põltsamaa, Vormsi, Kihnu, Lääne-Harju ja Viru-Nigula vallavalitsusele.
Mitmel omavalitsusel on tänavu ettekirjutuse täitmise tähtaeg
Ettekirjutused, mille täitmise tähtaeg on tänavu, tehti Viljandi linnavalitsusele, Põhja-Sakala vallavalitsusele, Tapa vallavalitsusele ja Haapsalu linnavalitsusele. Nemad on ettekirjutuse tähtajaks täitnud. Lisaks on omavalitsusi, nagu Paide linnavalitsus, Saarde vallavalitsus, Sillamäe linnavalitsus ja Rapla vallavalitsus, kelle ettekirjutuse täitmise tähtaeg on aasta lõpus, 31. detsembril, ning neid pole SKA veel kontrollinud. Tuleval aastal on ettekirjutuse täitmise tähtaeg Põlva, Ruhnu, Viru-Nigula ja Rõuge vallavalitsustel.
Paide linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Mart-Peeter Erss rääkis, et ettekirjutuse põhjuseks oli lastekaitseseaduses ette nähtud toimingute mittetegemine. "Seal on erinevaid toiminguid, mis puudutasid abivajaduse hindamist ja otsuse langetamist seadusega ette nähtud aja jooksul, kas alustada juhtumikorralduslikku tööd või mitte," selgitas ta.
Erss nentis, et lastekaitseseadus sätestab üsna täpselt, millised peavad olema lastekaitsetöötaja toimingud, kui ta saab teada abivajavast lapsest. "Abivajavaid lapsi on tekkinud aastate jooksul aina rohkem ja rohkem," ütles ta. Erss lisas, et olukord ise ei pruugi olla halvenenud, kuid juhtumitest teatamine on paranenud.
Erss: mingil hetkel polnud Paides ühtegi lastekaitsetöötajat
"Muidugi oli Paides mingi aeg selline olukord, kus kaadrivoolavuse tulemusena mingil hetkel ei olnud Paides ühtegi lastekaitsetöötajat tööl," sõnas ta. Hiljem on samuti olnud Paides kaadrivoolavust, kuid eelmise aasta keskpaigast on lastekaitsetöötajad olemas. Alatest augustist on neid juba kolm.
Viru-Nigula vallavalitsuse sotsiaalosakonna juht Maile Kubjas sõnas, et valla lastekaitsetöötajal polnud kahe aastaga omandatud lastekaitse kvalifikatsioon. Selle parandamiseks on neil aega 2027. aasta 30. juunini.
Ettekirjutuse plaanib vald täita. "Ametnik on välja toonud ka ametist edasiliikumise mõtteid, ehk olukorda, et me ettekirjutustähtaega ei täida, ei ole," nentis Kubjas. Plaan on suunata ümber tööülesanded ja need võtab üle ametnik, kes hakkab omandama lastekaitse kvalifikatsiooni ja temal on õigus tööülesandeid täita. "Muu pädevus on olemas," lisas Kubjas.
Üks omavalitsus pidi maksma ka sunniraha
Keila linnavalitsus pidi tänavu maksma ka sunniraha summas 250 eurot, kuna ettekirjutused said vaid osaliselt etteantud tähtajaks täidetud. "Minu teada on nad vigade parandamisele asunud, kuid ettekirjutusele on antud uus täitmistähtaeg ja seda kontrolli me pole veel jõudnud teostada," nentis Harjak.
Keila linnavalitsuse sotsiaalosakonna juht Piia Peterson rääkis, et ettekirjutus puudutas lastekaitsetöötajate kvalifikatsiooninõudeid, mis olid kahel töötajal täitmata. Puuduste eemaldamiseks anti tähtaeg ning selleks ajaks jõudis üks töötaja kvalifikatsiooninõude täita, teine mitte.
"Kui lastekaitsetöötaja asub tööle, peab ta kahe aasta pärast olema omandanud sotsiaaltöötaja kutse," sõnas Peterson. Seda ka juhul, kui töötajal on magistriõpe läbitud. Kutse omandamine tähendab erialast enesetäiendamist, põhjalikku eneseanalüüsi ning oma töökogemuse ja kutsekompetentside tõendamist.
Töö on emotsionaalselt raske
Peterson nentis, et lastekaitsevaldkonna töötajad on suures liikumises ning töö on emotsionaalselt raske. Ka töötajatest on pidevalt puudus.
Kaheksa omavalitsust, kus järelevalve kohe lõpetati, on Maardu ja Narva-Jõesuu linnavalitsus ning Tori, Tartu, Häädemeeste ning Peipsiääre omavalitsused. "Järelkontrolli jääb kohalikke omavalitsusi aastatega pigem vähemaks," sõnas Harjak.
Ta rääkis, et ettekirjutusi, mida SKA on läbi aastate omavalitsustele teinud, võib jagada kaheks. Üks puudutab seda, et pere abistamisel pole täidetud teatud lastekaitseseaduse sätteid. Teine on see, kui omavalitsuses ei vasta lastekaitse seadusega sätestatud nõuetele. "Kõige levinum probleem on see, et kahe aasta jooksul pärast teenistusse asumist pole töötaja omandanud kutset," selgitas Harjak. Ta lisas, et ka selle eest on SKA mõnel korral pidanud tegema ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega.
Lastekaitsetöötaja töökoormus võib vigu tuua
Harjak ütles, et järelevalves saadud kogemust peegeldades ei vaataks ta üksnes lastekaitsetöötajate poole. "Äärmiselt oluline on lähtuda sellest, et omavalitsuse ülesanne on tagada ja korraldada lastekaitsetöö nii, et see saaks seaduse kohaselt tehtud," lisas ta. Harjak sõnas, et lastekaitsetöötaja ei jõua kõike korrektselt teha, kui näiteks osa töökohti on täitmata. "Lastekaitsetöötaja töökoormus on väga oluline aspekt, mis võib vigu tuua," lisas ta.
Kui SKA teeb mõnele omavalitsusele järelevalve, peegeldab süsteemseid puudusi ja teeb kokkuvõtte, on ootus, et sellest ka lähtutakse. "Kui me läheme järelkontrolli, siis ootame, et lastekaitsemeeskond on eelnevalt oma puudusi analüüsinud ning teinud plaani, kuidas neid edaspidi vältida," rääkis Harjak. Kui aga järelkontrolli tegema minnes ütleb vahetu juht, et ta ei mäletagi SKA eelmist käiku, juhtub see, et puudusi pole analüüsitud ega kõrvaldatud.
"Lastekaitsetöö juhtimine ja hea töökeskkonna loomine on hoopis vahetu juhi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne," nentis Harjak. Ta lisas, et oluline on töökoormuse optimeerimine, kaasamõtlemine ja töötajate toetamine. Vahetu juht peaks tundma lastekaitsetööd, mõtlema kaasa, mõistma selle eripärasid ja toetama oma töötajaid.
Omavalitsuses peab olema töö hästi korraldatud
Lastekaitsetöötajad liiguvad palju ühest omavalitsusest teise, mis annab Harjaku sõnul tagasilöögi sisutööle, kui omavalitsuses pole töö hästi korraldatud. "On väga oluline, et kohalikus omavalitsuses oleks läbi mõeldud uue töötaja kohanemis- ja mentorlusprotsess ning see, kuidas antakse pooleliolevad abivajavate perede menetlused uuele töötajale üle," selgitas ta.
Uus töötaja peab teadma, mille eest ta vastutab või millised on sekkumise prioriteedid, et mõni juhtum töötaja vahetumisel maha ei kukuks ega jääks tähelepanuta. Omavalitsuse kohustus on korraldada töö nii, et isegi kui kaader voolab, ei mõjutaks see abi andmise kvaliteeti. "Ka see on üks suur kitsaskoht, mida me järelevalves näeme," nentis Harjak.
Ka sisutöö puhul peredega ja selle arendamises on vahetu juhi roll tagada, et omavalitsus osutaks teenuseid ning et need oleksid hästi korraldatud ja kättesaadavad. Samuti tuleb tagada kõik koolitused.









