Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai täpsustas, et direktiivi eelnõu puudutab elamisluba töötamiseks. Eesti jääb hääletusel erapooletuks, sest liikmesriigil võiks olla suurem paindlikkus oma tööjõuturgu reguleerida. Eesti hinnangul toob see kaasa suuremad kulutused sotsiaalsüsteemile, kui inimene on sinna panustanud.

"Peale esimest kuut kuud töötamist saaks välismaalane vahetada tööandjat või jääda töötuks. Töötu abiraha on praegu veidi üle 300 euro ja kui inimene on töötanud kuus kuud ja tal võib olla kaasas ka pereliikmeid, kes ei tööta, siis võib eeldada, et igal juhul selline võimalus, mis on praegu loodud, võib tuua kaasa rohkem sotsiaalsüsteemile koormust, kui inimene ise on sinna panustanud," rääkis Kattai.

Mis puudutab paindlikkust, siis Eesti sooviks suuremat võimalust reguleerida ise oma tööjõuturgu. Direktiiv paneb paika miinimumtingimused, aga liikmesriik võib alati sätestada soodsamad tingimused.

Kolmandast riigist saabuv töötaja võib olla nii toidukuller kui ka tippspetsialist. Viimasel juhul ei arvesta kavandatav süsteem piisavalt esimese tööandja huvidega, kes on teinud kulutusi välismaalase riiki saabumiseks. Lisandub veel palgakriteerium.

"Täna saame me vabalt otsustada, kellele me kohaldame, millistes sektorites. Peame arvestama, et kõik ei pruugi olla heatahtlikud. Võib olla ka erinevaid elust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid probleeme, mistõttu välismaalased on sunnitud töökohta või tööandjat vahetama. See toob kaasa olukorra, kus me ei tohiks palgakriteeriumit alla tuua teatud sektorites, et vältida riigile negatiivse koormuse tekitamist."

Harry Kattai lisas, et seda, et välismaalasest töötaja kasutab ära võimaluse jääda pärast kuut kuud töötamist abiraha saajaks, ei ole.

"Töötuks olemist on lubatud kolm kuni kuus kuud elamisloa kehtivusaja jooksul. Kui inimene on selle töötuksolemise ära kasutanud, siis ta rohkem seda ei saa teha või siis läheb ära ja tuleb uue elamisloaga. Sinise kaardi puhul, see on siis kõrge kvalifikatsiooniga töötjatele ettenähtud direktiiv – seal ei ole olnud väga suurt töötuks olemist. Räägime kümmekonnast inimesest viimase viie-seitsme aasta jooksul."

Siseministeeriumi andmetel antakse aastas esmaseid elamislube töötamiseks kaks kuni neli tuhat, koroona-aastatel oli neid vähem, eelmisel aastal veidi üle kahe tuhande.