"Muidugi, hetkega. See on nii väike summa, et see on hetkega leitav, kui vaid vastav tahe on olemas," ütles Ossinovski "Terevisioonis" valitsuses õpetajate palgatõusu ümber tekkinud erimeelsusi kommenteerides.

Ossinovski sõnul tegi ta ka esmaspäeval koalitsiooninõukogus ettepaneku, et kuna pikaajalise palgaleppe sõlmimine kahe-kolme päevaga ei ole realistlik, aga õpetajate streik võiks ära jääda, et hariduse andmine ei katkeks, siis oleks valitsuse poolt hea tahte märgina lisaraha leidmine praegusesse aastasse tehtav. "Suures pildis see on nii väike raha, et isegi ei ole vaja väga palju ministreid koormata," märkis Ossinovski.

Ossinovski pakkus enda väitel ka mitu kohta, kust see raha hetkega võtta, täpsustamata tele-eetris, mis need oleks. "Streigi ära hoidmine on suhteliselt lihtsasti saavutatav ja ma loodan, et me sellele kokkuleppele siiski jõuame."

Haridustöötajate liit (EHL) soovis esialgu alampalga tõstmist 1950 euro peale, mis oleks tähendanud riigieelarvele lisakulu 46 miljonit eurot. Kompromissettepanek, mille EHL esitas, oli 1835 eurot, mis tähendaks lisakulu 10 miljonit. Kompromissettepanekus seisab ka nõue alustada kohe kollektiivlepingu läbirääkimistega järgmise kolme aasta üle.

Haridusminister Kristina Kallase (Eesti 200) väljapakutud pikaajaline plaan õpetajate palga tõstmiseks nõuaks igal aastal riigieelarvest lisaks 50 miljonit eurot. Ossinovski tõdes, et see on kahtlemata arvestatav summa.

"Aga ka see on prioriteetide küsimus. Teadus- ja arendustegevuse rahastamisega me oleme jõudnud ühe protsendi kokkuleppeni, riigikaitses oleme ambitsiooni tõstnud kolme protsendini. Kui me tahame maailma parimat haridust, siis ühiskond peabki arvestama sellega, et sinna tuleb rohkem raha panna," ütles endine haridusminister.

Koos Ossinovskiga "Terevisiooni" stuudios teemat kommenteerinud teine endine haridusminister, reformierakondlane Maris Lauri siiski kahtleb, et järgmiseks nädalaks kavandatud streik võiks veel ära jääda.

"Arvestades neid summasid, mida Jevgeni siin loetles, siis selliseid summasid ei ole võimalik leida sellises lühikeses ajavahemikus. Igalt poolt tuleb pingutusi teha."

Ainult raha juurde andmine Lauri sõnul ei aita, vaid ka teised osalised peavad oma kohustusi täitma, ütles Lauri, osutades siinkohal omavalitsustele. "Kõige suurem probleem on Tallinnas, kus õppekoormus on kõige suurem, aga linnapoolne panus suhteliselt tagasihoidlik," tõi Lauri näite.

Haridusminister Kallas läks esmaspäeval valitsuspartneritelt heakskiitu saama muu hulgas pikaajaliseks kokkuleppeks õpetajatega, mis näeks ette, kuidas aastatel 2025–2027 õpetajate palka tõstetakse.

Maris Lauri sõnul pole aga tema kuulnud siiani haridusministri lahendusvariante ja ettepanekuid laiemalt haridusprobleemide lahendamiseks, mistõttu on Kristina Kallas kutsutud Reformierakonna fraktsiooni neid esitama.

Kristina Kallas viitas aga esmaspäeval pärast koalitsiooninõukogu, et nii tänavust aastat puudutava palgatüli kui ka pikaajalise palgakokkuleppe küsimuses ei leitud üksmeelt Reformierakonna vastuseisu tõttu.