X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

ERR Bagdadis: Iraagi president toetab liitlasvägede kohalolu

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti president Alar Karis kohtus Iraagi pealinnas Bagdadis Iraagi presidendi Abdul Latif Rashidiga. Vaatamata mitme Iraagi tipppoliitiku sõnumitele, et liitlassõduritel oleks varsti aeg riigist lahkuda, kinnitasid mõlema riigi presidendid Iraagi toetust liitlasvägede kohalolule.

Eesti president Alar Karis saabus Iraaki ajal, mil liitlasvägede kohaloleku üle käivad tulised debatid. Iraagi peaminister on viimase mõne kuu jooksul korduvalt öelnud, et liitlaste lahkumiseks tuleb ette valmistada kiire ja konkreetne ajaraam. Sama sõnumit kandis ka sajakonna Iraagi parlamendiliikme ühisavaldus mõni päev tagasi. Kriitilised on olnud just Iraani-meelsemad šiiidid, kes tulid riigis võimule 2022. aasta sügisel.

Kõige suurem toetus liitlasvägedele on Iraagi Kurdistanis, kust pärineb ka Iraagi president Abdul Latif Rashid. Tema viimasel ajal kõlavaid sõnumeid liialt tõsiselt ei võtaks.

"Ma ei loe kõiki avaldusi, mis ei ole ametlikud. Iraagil on valitsus ja ka avaldusi peaks tegema valitsus. Me oleme iseseisev riik ja võib-olla me peame vägede kohaloleku üle vaatama. Aga seda tuleb otsustada kokkulepete alusel ja kahe, kolme või nelja osalise poolt," kommenteeris Rashid.

Eesti, nii nagu teiste lääneriikide kaitseväelased on Iraagis sealse valitsuse kutsel. Sõjalisest ISIS-e vastasest missioonist on kasvanud välja nõuandev missioon. USA juhitud operatsioon "Sisemine otsustamus" aitab kaasa Iraagi ja Iraagi Kurdistani kaitsejõudude ülesehitamisele. NATO juhitud missioon Iraagis teeb seda sama, kuid kõrgemal strateegilisel tasandil.

"Põhisõnum oli, et Iraak on väga tänulik presidendiga eesotsas, et meie kaitseväelased siin on. Ja isegi see, et see arv siin suureneb. Nii et praegu on selgelt näha, et riigi toetus on sellel tegevusel siin olemas," ütles Karis.

Alates Gaza sõja algusest läinud sügisel on liitlaste baase Iraagis ja Süürias rünnatud ligi 150 korda. Drooni- ja raketirünnakute taga on peamiselt Iraani-meelsed šiitlikud rühmitused, kellest osad on seotud ka Iraagi valitsusega. Ka küsimus liitlaste kohalolu üle on teravamalt tõstatunud pärast seda, kui USA mõnda rühmitust vastu ründas.

Analüütikud on ka küsinud, miks Iraagi valitsus ise neid rünnakuid ära ei hoia.

"Me mõistame hukka iga rünnaku Iraagis, sest Iraak peab olema maa suveräänsuse ja iseseisvusega ja ilma välise sekkumiseta. Nii et me mõistame hukka. Aga kahjuks on olukord selline kogu regioonis," sõnas Rashid.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: