X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Oidsalu peab Kaja Kallase hoiatusi Vene ohust asjakohaseks

Foto: Kirke Ert/ERR

Peaminister Kaja Kallase hoiatused Venemaa võimalikust rünnakust, kui lääneriigid ei tegele oma kaitsevõime suurendamisega, on igati asjakohased, sest ainult enda tugevdamisega on võimalik agressioon ära hoida, ütles julgeolekuekspert Meelis Oidsalu ERR-ile.

"Mind üllatab see, et me tuleme perioodiliselt selle enda ehmatusega tagasi ka Eestis, kui käib jutt, et Venemaa võib justkui NATO-t rünnata. NATO, kui me meenutame, loodigi selleks, et hoida Venemaa Euroopast eemal, lisaks sellele, et Euroopas ei tekiks uusi natsiriike ja sisemisi kähmlusi. Ehk siis NATO algne mõte ongi ju tegeleda Vene-ohuga, saada tugevamaks ja teha kõik selleks, et selle tugevuse tekkides kaoks Venemaal ründamise isu ära," ütles Oidsalu Vikerraadio hommikusaates.

Oidsalu kommenteeris peaminister Kallase öeldut intervjuus ajalehele The Times, et Euroopa peab järgmise kolme kuni viie aasta jooksul oma julgeolekut tugevdama, kuna siis võib Venemaa taas ohustada NATO idatiiva riike.

Oidsalu viitas ka Kallase eelmisele suurt vastukaja tekitanud esinemisele meedias 2022. aasta suvel, enne NATO Madridi tippkohtumist, kui Eesti valitsusjuht ütles, et NATO praeguste kaitseplaanide kohaselt Eesti riik häviks. "NATO on Kallase soolo peale oma plaanid üle vaadanud, me teame viimastest uudistest, et isegi Saksamaal arutatakse, kuidas reaalselt seda tõkestusheidutust, mis Baltikumi puhul aasta tagasi kokku lepiti, ellu viia – et kui Vene oht tuleb, siis kuidas kiiresti siia siirata NATO lisavägesid. Selle teemaga tegeletakse. Ka see (The Timesi intervjuu – toim.) Kallase avang on tegelikult liitlaste motiveerimiseks, mitte oma inimeste hirmutamiseks," rõhutas Oidsalu.

"Ja kui me räägime, kas sellest tohib üldse rääkida ja milline on vastutus sellise jutu ajamisel, et Venemaa võib NATO-t rünnata, siis jällegi tulen tagasi selle juurde, et NATO moodustatigi selleks, et selline oht on reaalne. Ja kui me räägime sellest, et NATO võib-olla pole täna oma algse ülesande kõrgusel, siis see on igati kiiduväärt ja sellest tulebki rääkida, sellest ei tohiks ehmuda," leidis julgeolekuekspert.

Oidsalu viitas ka sellele, et The New York Times kirjutas juba pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal "Is Narva next?" (e.k. Kas järgmine on Narva?).

"See jutt on kümme aastat vana ja seda narratiivi me niikuinii ei kontrolli. Kui inimesed muretsevad, et välisinvesteeringuid ei ole, need põgenevad, Ameerika investeerimisfondid ei taha siia juba ammu raha panna, siis vastus sellest olukorrast välja ei ole see, et me vaikime, nagu räägib riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, et kui me räägime sellest, siis tuleb vaenlane äkki kallale. Vastus ongi selles, et me räägime need rasked jutud ära, teeme ettevalmistused ära ja siis kahe-kolme aasta pärast seda ohtu ei ole – see on ainuke normaalne ja realistlik lahend sellele olukorrale," tõdes Oidsalu.

Kommenteerides sama teemat Raadio2 hommikusaates, lisas Oidsalu, et riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu "peksab nagu õlgmeest".

"Esiteks keegi ei ütle, et kindlasti sõda tuleb, keegi ei saa seda öelda, vaid öeldakse, et oht suureneb, ja juhul, kui Venemaal vabaneb ressursse, võib ta ette võtta uusi avantüüre. Sellest ohust tuleb rääkida, ja mis kõige olulisem, sellele peavad järgnema ka teod," rääkis Oidsalu. "Survet tuleb avaldada, sest me oleme seda vaikimise taktikat kasutanud enne seda, kui Kaja Kallas tõe välja ütles nende NATO plaanide kohta, kuidas me oleme kaitstud. Kuhu see manamine meid viis? Mitte kuhugi, ta ainult suurendas stagnatsiooni NATO sees. Seda pole vaja!"

Oidsalu meenutas ka, et kuigi lääs võiks oma majanduslike ressursside masendava ülekaaluga Venemaa sisuliselt lämmatada, siis seda ei ole tehtud, kuna seda pole otsustatud. "Ja sellele Kallas tähelepanu juhibki ja selle eest tuleb teda tänada, rasketest teemadest tulebki rääkida. Kallas šokeeris meid ka üle-eelmisel aastal, kui ta ütles, et NATO-l ei ole tõkestusplaani Balti riikide ründamise korral ja sellest sündis kokkuvõttes palju head," märkis Oidsalu.

Vastuseks küsimusele, kas praegused lääneriikide ja Venemaa suhted viivad paratamatult sõjalise konflikti puhkemisele, viitas Oidsalu Esimese maailmasõja kogemusele, mil oli tunnetus, et sõja puhkemine on vältimatu.

"Täna seda vältimatuse tunnetust ei ole, ja veel kord – Kaja Kallase hoiatuste juurde tagasi tulles – tema tegevuse eesmärk praegu neist rasketest asjadest rääkides on luua selline täiendav valmidus, et see vältimatus ära kaoks. Kõige vältimatum on sõda siis, kui Venemaa tajub nõrkust. Kui ta ise jõuab kosuda – siis ta ründab. Keegi Venemaad provotseerida ei saa, ajalugu on seda tõestanud," rõhutas Oidsalu.

"Ja seda Kaja Kallas ka üritab teha, et NATO liitlastele meelde tuletada, et sõda ei ole vältimatu juhul, kui me oleme selleks valmis. See on see point (e.k. mõte)," võttis Oidsalu oma seisukoha kokku. "Tõenäosus, et Venemaa midagi teeb, on suurem siis, kui me sellest probleemist ei räägi, kui me ei valmistu ja kui venelased ise ka ei usu, et me oleme valmis tõkestama igasugust jama, mida nad tahavad korda saata."

Venemaa võimaliku rünnaku stsenaarium 

Oidsalu rääkis ka sellest, kuidas võiks välja näha Venemaa rünnak meile.

"Küsimus on, mida nad tahavad korda saata. Üks stsenaarium on see, et pannakse sadakond raketti teele, siis lastakse Euroopal ja NATO-l ennast ummikusse vaielda ja siis esitatakse mingeid poliitilisi nõudmisi. Sõjalised operatsioonid ei tähenda alati konventsionaalset vallutusrünnakut ja ahistamist. Testimist võib teha ka teistmoodi," rääkis ta Raadio2-s.

"Aga ka sellisel juhul, kui peaks Eesti pinnal tulema sõda – viimase tuhande aasta jooksul vast üks sajand on olnud, kui siin pole suuremat sõda olnud, ajalugu näitab seda, et kunagi ta kahjuks tuleb – ka siis ei juhtu midagi, Eesti riik jääb püsima, Eesti riik sündis Vabadussõjas, meie väed olid Peterburi ja Riia all, ärme karda nii palju neid asju!" rääkis Oidsalu.

Herem tõstis Eesti kaitseväe eneseusku

Julgeolekuekspert tunnustas ka teisipäeval oma kavandavast varasemast lahkumisest teatanud kaitseväe juhatajat, kindral Martin Heremit.

"Ta on oma suuna andnud Eesti sõjalisele riigikaitsele. Kui rääkida tema teenetest, siis ta pani sõjaväe ise ka uskuma, et Eesti kaitsmine ei sõltu ainult liitlastest," rääkis Oidsalu.

Ta viitas näiteks Heremi seisukohale, et peaksime ka Balti riikide vahel koostööd tegema ja kui näiteks Lätit rünnatakse, siis neile appi minema. Oidsalu sõnul on Herem toonud kaitsealases mõtlemises väga palju muutusi ning ka rahastamise suurenemise. "Ta on toonud meid kaitsevaldkonnas jalgadega maa peale, enne oli selles liiga palju õhku sees," tõdes ekspert.

"Tema mõju on olnud regionaalne ja ka NATO-s väga suur. NATO muutus vahepeal ju nagu õlleklubiks, käidi koos ja räägiti, mõlgutati mõtteid – NATO oli rohkem mõttekoda, aga nüüd on ta uuesti saamas tegude kojaks," lisas Oidsalu.

Lisaks oli mõlemas saates juttu sõjast Ukrainas ning Venemaa kasuks luuramises kahtlustatava Tartu Ülikooli professori kinnipidamisest. 

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: VIkerhommik, R2 Hommik!

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: