Eelmisel aastal sündis Eestis 10 721 ja suri 15 832 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 20 209 ja Eestist lahkus 14 491 inimest. Võrreldes aasta varasemaga vähenes sündide, surmade ja sisserändajate arv, kasvas aga väljarändajate hulk.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb sarnaselt 2022. aastaga ka 2023. aastat iseloomustama rekordiliselt väike sündide arv, aasta varasemast 925 võrra väiksem.

"Mullu sündis 5111 inimest vähem, kui suri, samas asus Eestisse elama 5718 inimest rohkem, kui siit lahkus. Seega ületas positiivne rändesaldo negatiivset loomulikku iivet ning aitas rahvaarvu muutuse napilt positiivsena hoida," selgitas Trasberg.

Sündide arv läbi aegade väikseim

Sündis 10 721 last, mis on väikseim sündimus alates 1919. aastast, mil hakati järjepidevalt statistikat avaldama. See on esimene kord, kui sündide arv on jäänud alla 11 000. Mullune näitaja oli väiksem ka 2022. aasta sündimusest, mis seni oli viimase saja aasta madalaim.

"Madala sündimuse taga on mitu põhjust. Praegused sünnitajad on suures osas pärit väikesearvulistest 1990-ndate põlvkondadest, kuid langus on märgatavalt sügavam, kui aktiivsest sünnituseast lahkuvate naiste arv selgitaks," kommenteeris Trasberg.

Demograafiast olulisemal määral mõjutab sündimust olukord riigis ja maailmas laiemalt – majanduslik ja poliitiline ebakindlus ning üldine elukalliduse tõus on pannud pered laste saamist edasi lükkama. Paraku pole sündide arvu positiivses suunas mõjutanud ka koroonakriisi taandumine. 2022. aastal teatasid sajandi tagasihoidlikemast sündide arvust ka naaberriigid Läti ja Soome, 2023. aastal on nendes riikides samuti esialgsetel andmetel oodata uut negatiivset rekordit.

Pandeemiaeelne (2010–2019) keskmine surmade arv aastas jäi 15 545 juurde ning nii 2021. aastal kui ka 2022. aastal ületas surmade arv seda keskmist oluliselt. Eelmisel, 2023. aastal taastus pandeemiaeelne olukord ning esialgsetel andmetel suri 15 832 inimest, mis on siiski umbes 300 võrra eelmise kümnendi keskmisest enam.

Esialgsed rändearvud tunamullusest oluliselt tagasihoidlikumad

Registreeritud rände järgi (rahvastikuregistri põhjal) saabus Eestisse mullu 20 209 inimest ja siit lahkus 14 491, ehk rändesaldo oli 5718 inimesega positiivne. 11 529 ehk 57 protsenti kõigist sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähenes Ukraina kodakondsusega sisserännanute arv 21 688 võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina kodanike arv on 2022. aastaga võrreldes kolm korda väiksem, on see siiski mitu korda suurem kui enne täiemahulise sõja algust (2020: 2374, 2021: 3047). Eestist lahkus esialgsetel andmetel 6515 Ukraina kodanikku.

Eesti kodanikke lahkus riigist 4451 ja saabus riiki tagasi 2865, kuid eestlased jätavad sageli rände registreerimata ning seetõttu on nende osakaal registreeritud rändajate seas väike. Vene kodanikke saabus mullu Eestisse 747, lisas Trasberg.