Luganski suunal on lahingtegevus aktiivne ja seal on mitmed Vene rünnaküksused kandnud suuri kaotusi, mis on päädinud deserteerumistega üksustest, ütles Kiviselg. Ukraina hinnangul on just selles suunas oodata suurt rünnakute lainet, kuid seda mitte enne jaanuari lõppu-veebruari algust, mil maa on külmunud.

Samas tähendab jõudude ühte kohta koondamine, et teistel suundadel sellist rünnakuaktiivsust oodata pole, sest selleks pole lihtsalt piisavalt jõude, märkis Kiviselg.

Donetski suunal on Vene väed üritamas läbi lõigata ukrainlaste Avdijivka varustusteid ning seal on venelased üritanud rünnakuid läbi viia ka soomukitel, kuid need pole hästi õnnestunud, lausus Kiviselg.

Samas on Marinkast lõuna pool saatnud Vene vägesid mõningane edu, põhjus selleks on otserünnakute, kus inimkaotused on väga suured, vältimine ning külgedelt ründamine. "See eeldab, et üksused on hästi välja õpetatud ja juhitud, õnneks neid üksusi Venemaal palju pole, see on üks väheseid juhtumeid," ütles Kiviselg.

Zaporižžja suunal on Vene väed rünnanud Hersoni piirkonda, kuid rünnakute aktiivsus on vähenenud ja seal on põhjuseks see, et seal peamiselt võitlevad merejalaväe ja õhudessandi üksused ei soovi lauprünnakule minna, lausus Kiviselg.

Dnepri idakaldal peavad siiani Ukraina loodud sillapead, kuigi Vene väed neid jätkuvalt ründavad. Dnepri jõe jäätumine aga tähendab, et vägede varustamisega on seal probleeme nii ukrainlastel kui ka venelastel.