Rakvere linnasüdames asuva Tsentrumi ostukeskuse asemele planeerib suurärimees Oleg Gross koostöös linnaga uut kompleksi, mille väljapaistvam osa on 16-korruseline elu- ja ärihoone. Üle 50 miljoni euro maksma minevat keskust on plaanis hakata ehitama selle aasta lõpus, tuleva alguses ning see loodetakse avada 2027. aastal.

Arenduse raames on plaanis lammutada 1910. aastal ehitatud telliskivimaja ja maadevahetuste tulemusena rajada sellele kohale tankla, mis praegu asub maja kõrval.

"Ekslikult on sotsiaalmeedias räägitud, et tegemist on muinsuskaitse all oleva hoonega. Nii see ei ole. Tegu on hoonega, millele on antud väärtusklass ja seda aastal 2010, kui kehtestati Rakvere linna üldplaneering. Selliseid hooneid on Rakveres mitmeid," rääkis Rakvere abilinnapea Kert Karus.

"See ei tähenda seda, et nende hoonetega ei tohiks teha tulevikku puutuvaid otsuseid, ka ringi ehitada või ka vajadusel lammutada. Seda kõike on võimalik teha üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga," lisas ta.

Arendajale kuuluv telliskivimaja on väga kehvas seisus, tõdes OG Elektra juhatuse liige Raigo Mõlder. "Ta on amortiseerunud. Ta asub allpool tee tasapinda ning vihmavesi, sulavesi jookseb sinna sisse. Kahjuks on ka vundament läbi. Praegu on ta ajale jalgu jäänud hoone," ütles Mõlder, kes kinnitas, et kui telliskivimaja lammutatakse, on seda plaanis hakata osaliselt eksponeerima uue keskuse toidutänaval.

Võimud pole detailplaneeringu käigus linnasüdant tugevalt muutvale projektile suurt vastuseisu täheldanud. "Meil on olnud ja on ka praegu planeeringuid, kus vastuseisu on kordades rohkem kui antud planeeringu puhul. Selle planeeringu puhul on esitatud vaid üks vastulause," ütles Karus.

Laial tänaval asuva punastest tellistest ehitatud ärimaja juures inimesi küsitledes olid kõik ajakirjanikuga rääkinud linnakodanikud hoone lammutamise vastu. Põhjuseid, miks protestihääled pole linnani jõudnud, toodi kolm: info vähesus, ajapuudus ning arvamus, et linnakodanike häältest on tugevam arendaja raha võim.

Praeguste plaanide kohaselt võib linnasüdame detailplaneeringu kinnitamine tulla arutuse alla Rakvere volikogu aprillikuu istungil.

Muinsuskaitseamet: oluline, et kohalikud elanikud räägiks kaasa

Muinsuskaitseameti selgitused ERR-ile seoses nn punase majaga:

Lai 25 hoone Rakveres ei ole riikliku kaitse all: see ei ole ehitismälestis ega asu Rakvere muinsuskaitsealal. Seega hoone lammutamise üle otsustamine ei ole muinsuskaitseameti pädevuses.

Lisaks riiklikule kaitsele on võimalik kultuuripärandit kaitsta ka kohalikul tasandil. Selleks annab aluse planeerimisseadus. Kohalikule omavalitsusele võimaluse ja vastutuse andmine kultuuripärandi hoidmisel toetab muinsuskaitseseadusest tulenevat põhimõtet, mille kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus.

Muinsuskaitseamet leiab, et Lai 25 hoone on Rakvere linnas oluline mäluobjekt eelkõige kohalikus kontekstis, kuna hoone iseloomustab linna kujunemislugu ning aitab luua mitmekihilist ja põnevat linnaruumi. 2010. aastal kehtestatud üldplaneeringus on hoone märgitud väga väärtuslikuks objektiks ehk seda on peetud linnaruumis oluliseks. Muinsuskaitseamet on ärikeskuse detailplaneeringu koostamise käigus Rakvere Linnavalitsuse tähelepanu väärtusliku hoone säilitamise vajalikkusele ka juhtinud, kahjuks positiivse vastukajata.

Kõige jätkusuutlikum hoone on see, mis on juba olemas. Seetõttu on oluline, et kõik linnaplaneerimisega seotud osapooled otsiksid nutikaid lahendusi ja võimalusi ajalooliste hoonete hoidmiseks ja taaskasutusse suunamiseks, seda ka Lai 25 hoone puhul. Olukorras, kus kogu maailm proovib leida kokkuleppeid keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks, tuleb ka meil leida võimalusi ajalooliste ja heas seisukorras hoonete kasutuses hoidmiseks, kuna lammutamine ja ehitamine on ühed suurima keskkonnajalajäljega tegevused. Lai 25 sarnaste hoonete puhul on stsenaariumeid nende edasise kasutuse tagamiseks erinevaid: olemasoleval kujul säilitamine, juurdeehitise kavandamine, hoone osaline säilitamine, olemasoleva taastamine jne.

Väga oluline on ka see, et kohalikud elanikud räägiksid neile oluliste hoonete saatuse puhul kaasa. Seda eriti detailplaneeringute menetluses, mille väga oluliseks etapiks on avalik väljapanek (praegusel juhul toimus see 19.10-18.11.2023 - toim), mille jooksul on kõigil õigus esitada oma seisukohti ning mille peamiseks eesmärgiks on kaardistada avalikku huvi. Kui kohalike huvi jääb selles etapis väljendamata, on detailplaneeringu kehtestamise järgel raske kavandatud lahendusi muuta.