Terrase sõnul ei tea keegi väljaspool Venemaad palju sealsest relvatööstusest, aga see on selge, et ise nad mikrokiipe toota ei suuda ning see tähendab, et neil on endiselt ligipääs lääne kõrgtehnoloogiale ja seda vaatamata sanktsioonidele, lausus Terras.

"Sanktsioonid, mis on kehtestatud, ei toimi, mis tähendab, et peame tegema kõik, et sanktsioonid ka toimiksid ja vaatama, mis on kõrvalepõiklemise teed sanktsioonidest pääsemiseks," lausus ta.

Terrase sõnul võib oletada, et osa lääne tehnoloogiast tuleb läbi Hiina, aga suures hädas saab kasutada ka kiipe kodutehnikast. "Vene sõjatööstus on üsna võimekas muganduma. Eks see on üks võistlus : üks paneb sanktsioone peale, teine proovib neist kõrvale hiilida," nentis ta.

Samas on sõjatööstus Venemaal töötamas täistuuridel. "Kindlasti laskemoona tootmine on viidud sõjaaja rütmile, mis tähendab, et ei peatu tootmine. Ka tankide ja soomusmasinate tootmine käib, raketid väga olulised. Aga nagu me näeme, rakette on vähe ja seega neid nii palju toota ei suudeta. Kui me kuuleme, et kümnemeetrine 1952. aastal tehtud rakett välja tuuakse, siis see on absurdilähedane," lausus Terras.

Põhja-Korea tänapäevase sõjatehnikaga Venemaad aidata ei suudaks. Seda saaks teha Hiina, kuid pole kuulda olnud, et Hiina Venemaale sõjatehnikat annaks, ütles Terras.

"Me ei saa võrrelda Hiinat ja Põhja-Koread, Iraani ja Põhja-Koread. Põhja-Korea on ikkagi täiesti läbikukkunud riik, kõik mis seal tehtud on, on tehtud kindlasti hullema standardiga kui Nõukogude kõige hullematel aegadel. Aga mass mängib siin. Hiinlased on sõjaliselt kõrgemal tasemel, neil on palju litsentsiga Vene relvastust, mis (Venemaale) sobiks. Aga teateid, et Hiina Venemaale otse relvastust tarnib, ei ole ma kuulnud. Iraanil on droonid, mis on kõrgel tasemel. Ka seal on see lääne tipptehnoloogia. Nii et: sanktsioonid, sanktsioonid, sanktsioonid on need, mis selle lahendavad," rääkis Terras.

Euroopa relvatööstuse kohta märkis Terras, et isegi kui lubatud miljon mürsku Ukrainale toimetatakse, pole see lahendus, sest see on miinimum, mida ukrainlased vajavad. Samas on näiteks Saksamaa puhul näha, et seal on hakatud Ukraina toetamist tõsiselt võtma ning seda näitab kas või Saksa riigi poolt sõjatööstusele tehtud tellimuste arvu kasv.

"Aga et Euroopas sõjatööstused midagi koordineeriksid, et saaks odavamalt ja kiiremini, no neid asju praegu veel ei paista. Ja need asjad võtavad jube palju aega, sest see akuutsuse tunne on endiselt puudu," lausus Terras.