X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Saksamaal algas riigi ajaloo pikim vedurijuhtide streik

Reisirongid Saksamaal Frankfurdis.
Reisirongid Saksamaal Frankfurdis. Autor/allikas: SCANPIX/AP/BORIS ROESSLER

Saksamaal algas öösel vastu kolmapäeva vedurijuhtide streik, mille tagajärjel seiskub nii reisijavedu kui kaubarongide liiklus. Tegemist on pikima streigiga Saksamaa raudteetranspordi ajaloos.

Umbes 40 000 raudtee-ettevõtte Deutsche Bahn töötajat esindav ametiühing GDL alustas öösel vastu kolmapäeva streiki, mis kestab kuni esmaspäeva pärastlõunani ehk üle viie ööpäeva, vahendab The Guardian.

Streikijate peamine nõue on 550-eurose palgatõusu tagamine kõigile töötajatele ning töönädala lühendamine 38-lt tunnilt 35-le ilma, et palk väheneks. Lisaks soovib ametiühing kord aastas suurenevat inflatsiooni tagajärgedega toimetulekuks mõeldud boonust.

Deutsche Bahni (DB) esindajad ütlevad, et ametiühingu nõuete täitmine tähendaks tööjõukulude suurenemist 50 protsendi võrra. Ettevõte pakub töötajatele 37-tunnist töönädalat ilma palga vähendamiseta alates 2026. aastast ning palga tõstmist augustis 4,8 protsendi võrra ning veel viie protsendi võrra 2025. aastal. DB juhtkond on nõus maksma fikseeritud suurusega inflatsiooniboonust järgmise 32 kuu jooksul.

Streik mõjutab oluliselt sakslaste liiklusvõimalusi. Kuna seaduse järgi vastutavad Saksa töötajad ise tööle jõudmise eest ka selliste ettenägematute olukordade puhul, kasvas järsult Lufthansa lennupiletite müük ning autorendi ettevõtete broneerimised. Keskkonnakaitsjad avaldasid muret, et streik õõnestab inimeste usaldust rongiliikluse vastu.

DB juhtkonna katse peatada streik kohtu teel nurjus jaanuari alguses.

Ametiühingu otsus streikida suurendab survet niigi mitme väljakutsega toime tulema sunnitud kantsleri Olaf Scholzi juhitud valitusele. Paralleelselt vedurijuhtide streigiga toimuvad Saksamaal põllumeeste meeleavaldused, mille käigus blokeerisid protestijad põllumajandustehnika abil maanteeliikluse mitme Saksa suurlinna ümbruses.

Siiski lükkas Scholz tagasi ettepaneku vahendada GDL-i ja Deutsche Bahni kõnelusi, väites, et selline  poliitiline sekkumine töövaidlusse poleks kohane.

Tööstusjuhid ennustavad, et streik avaldab negatiivset mõju ka riigi majandusele. Prognooside kohaselt küündib streigist tingitud kahju 100 miljoni euroni iga päev.

Suurima opositsioonipartei Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) esindaja Gitta Connemann ütles koguni, et streikimist reguleerivat seadusandlust tuleb muuta.

"Streigid on osa vabadest kollektiivläbirääkimistest ning demokraatia väljendus, kuid sel korral mõjutab see mitte ainult raudtee töötajaid, vaid ka miljoneid inimesi, ettevõtteid, majandust nii siin kui mujal Euroopas. Meil on vaja tööseisakuid reguleerivaid seadusi nagu teistes riikides tagamaks, et kriitilise tähtsusega taristut ei ohustata sellises moel" ütles ta raadiojaamale DLF.

Deutsche Bahni teenuste kvaliteet on viimastel aastatel langenud, mis väljendub kasvavas reisijate rahulolematuses. Ettevõtte juhtkonna sõnul seisneb probleem vajalike taristuinvesteeringute tegemata jätmises valitsuse poolt ning tööjõupuuduses.

GDL-i juht Claus Weselsky ütleb, et taristu seisu halvenemise taga on valitsuse otsus muuta ettevõtte juriidilist staatust 1990. aastatel, kui DB erastati, kuid ettevõtte aktsiad jäid valitsusse kätte. Saksamaa valitsust on kaua kritiseeritud ebapiisavate investeeringute pärast raudteetaristusse.

Weselsky lisas, et tal on kahju streigist mõjutatud reisijate pärast, kuid kuna ametiühing andis streigist teada 48 tundi ette, oli inimestel võimalik oma reisiplaane muuta.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: The Guardian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: