Positsioonideni on minna mitu kilomeetrit. See oleks mõnus talvine jalutuskäik, kui droone õhus ei oleks. Haruldane moment siin, Vuhledari all – päike paistab, droonid lendavad, aga on millegipärast kuidagi vaikne. Kuid see ei pruugi nii jääda.

"Siin on enam-vähem rahulik. Natuke vasakul, Vuhledari äärelinnas, on olukord palju pingelisem. Seal üritavad venelased sagedamini rünnata. Teisel pool... Droon! Kas meie oma? Sõltub sellest, kuhu ta lendab, aga pigem meie oma," rääkis Ukraina sõjaväelane "Jalgrattur"

"Jalgrattur" läks sõjaväkke suure sõja esimesel päeval.

"Ma teenisin 25 aastat, siis läksin pensionile. Kui täiemahuline sõda algas, tulin teenistusse tagasi. Pean aga ütlema, et enne pensionile minekut teenisin ma
piirivalves, sõja alguses läksin aga kaitseväkke. Nii et otseselt armees olen ma olnud kaks aastat," lausus "Jalgrattur".

Sõdur kutsungiga "Fanta" läks samuti armeesse sõja esimestel päevadel.

"Me emaga elasime Sumõ linnas. Sumõ oli okupeeritud ja ma pidin minema, mul ei olnud valikut. Mul oli soov, oli huvi. Nüüd olen sellega harjunud," ütles "Fanta".

"Tahaks pere juurde. Sõja ajal ma abiellusin, võib-olla tulevad meile ka lapsed. See oleks tore," lisas ta veel.

Selleks aga, et "Fanta" saaks koju naise juurde minna, peab keegi teda siin rindel asendama. See tähendab uut mobilisatsioonilainet.

"Jalgrattur" ütles, et kui keegi arvab, et see sõda temasse ei puutu, siis ta eksib. "See on minu lühike sõnum kõigile. Sõda puudutab kõiki. Ilma seda mõistmata ei saa me kuidagi hakkama," ütles "Jalgrattur".