Rootsi NATO-liikmesuse ratifitseerimishääletus toimus Türgi parlamendis teisipäeva hilisõhtul ja sellele eelnes tundidepikkune arutelu. Välismeedia hinnangul võis Türgi otsust lõpuks eelkõige mõjutada USA F-16 hävituslennukite müügilubadus, kuid parlamendiliikmete kinnitusel täitis Rootsi lihtsalt Türgi nõudmised.

"Rootsi nii vahistas kui ka mõistis kohut inimeste üle, kes olid seotud Kurdistani Töölisparteiga. Lisaks sellele töötati välja erinevad protseduurid ja nimetati ametisse riigiesindajad, mis tähendab, et Türgi julgeolekumured ja terrorismivastase võitlusega seotud küsimused said lahendatud," ütles Türgi parlamendi liige Oguz Ucuncu.

Seaduse peab veel allkirjastama Türgi president Recep Tayyip Erdogan.

Viimase riigina on takistuseks Ungari, mille peaminister Viktor Orban kutsus parlamenti samuti üles ratifitseerimishääletust läbi viima. Varem oldi pigem kahtleval seisukohal, sest ungarlasi pahandasid Rootsi kriitikanooled nende õigusriigi olukorra pihta.

Rootslased ei julge veel rõõmustada. "Rootsi NATO-teekond ei ole lõppenud enne, kui kõik riigid, kes peavad meie liikmesuse ratifitseerima, on seda teinud ja esitanud vajalikud dokumendid USA välisministeeriumile," sõnas Rootsi välisminister Tobias Billström.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase sõnul muudaks Rootsi NATO-liikmesus Läänemere julgeolekuolukorda täielikult. Soome õhuvägi saaks sõja korral põhimõtteliselt esimestel minutitel Eestile appi tulla, kartmata tagala tühjaks jäämist, sest liitlastel oleks võimalik Norra ja Rootsi õhuruumi kaudu saata lisavahendeid. Samuti on äärmiselt tähtis ja võimekas rootslaste merevägi.

"Rootsi mereväel on mitu tüüpi laevu, kaasa arvatud allveelaev. /.../ Kaliningradi oblast, mis on Venemaa jaoks eelpost, mis oli Venemaa jaoks eelpost, muutub isoleeritud saareks, mis tähendab ka seda, et Suwalki koridori tähtsus Balti riikide jaoks väheneb," rääkis Kunnas.

"Vene vägedel, mis Kalinigradis paiknevad, kui sõda algab, siis nendel sealt n-ö minekut kuskile mujale ilmselt ei ole ja samamoodi on sinna vägesid juurde tuua väga raske," ütles julgeolekuekspert Martin Hurt.

Rootsi NATO täieõiguslikuks liikmeks saamisega on Hurda sõnul võimalik kollektiivkaitset paremini ettevalmistada. Ta lisas, et Rootsil on juba praegu juurdepääs pea kogu NATO infole, välja arvatud tuumaplaneerimisega seonduvale.

Rootslased kiitsid Türgi parlamendi otsust. Nende hinnangul on Rootsi NATO-liikmesusega piisavalt venitatud ja ebakindlus on omamoodi julgeolekuoht.

"Ma arvan, et otsus on hea. Me eeldasime seda ja tundus, et sellega polnud võimalik enam pikalt venitada. Hea, et asjaga hakatakse lõpuks ühele poole jõudma. See on tundunud Rootsile väga riskantne ja ohtlik teekond, sest meie liikmesus jäeti lihtsalt kindla vastuseta õhku rippuma. Seega ma arvan, et otsus on hea," ütles Malmö elanik Jenny.

"Ma arvan, et on raske öelda, kas olukorraga tegeleti hästi või halvasti. Kõik loomulikult lootsid lihtsamat pääsu NATO-sse ja kiiremat protsessi, aga siin oli mängus nii sise- kui ka välispoliitika," kommenteeris Stockholmi elanik Jimmy.

"Mul on kindlasti hea meel. See suurendab meie kaitset Venemaa agressiooni eest. Nad peavad enne mõtlema, kui tahavad siin midagi teha," ütles Malmös elav Rene.