Kui Venemaa liider Vladimir Putin on öelnud, et Venemaa poolel võitleb sõjas praegu umbes 600 000 sõdurit, siis Ukrainal võib olla umbes sama palju või pisut vähem, ütles Karus. Kuna Ukraina on praegu põhiliselt kaitses, siis see võimaldab tema sõnul samas inimesi säästa.

Ukraina probleem on Karuse sõnul aga see, et nad ei saa oma territooriumil uusi üksusi juurde tekitada.

"Kindlasti probleem, mis ukrainlastel on, ja mida võib-olla ka möödunudsuvine pealetung näitas, on nende reservide ja uute üksuste tekitamine. Nad ilmselgelt oma territooriumil seda teha ei saa, sest vastasel on võimekus tuvastada kõik sellised kohad ja rünnata neid," rääkis brigaadikindral.

"Ehk siis küsimus on selles, kui palju lääs suudab toetada ka nende uute üksuste tekkimist Ukraina jaoks. Ehk siis Ukrainal on vaja, et praegu need inimesed, keda ta järjest peale mobiliseerib, saaksid korraliku väljaõppe enne, kui need üksused suunatakse rindele. Ja sealt hakkab sul tekkima siis see sünergia, kus sa saad üksusi normaalselt välja vahetada. Need, kes välja tulevad, saavad uue väljaõppe, täiendatakse ära ja lähevad täidavad oma rolli ära," lisas ta.

Kiievi sõnul on nad praegu sõjapidamises sellises faasis, kus nad hoiavad rindejoont, kasvatades samal ajal oma nii sõjatehnika, laskemoona varusid kui ka inimeste hulka.

"See tuleb (Ukraina relvajõudude ülem kindral Valeri) Zalužnõi artiklist, kus ta ütleb, et praegu meil on vaja laskemoona koguda, luuagi sellised ešeloneeritud varud, kust on kogu aeg midagi võtta. Uute üksuste puhul õpetada neile korralikult selgeks ka uus tehnika, mis läänest tuleb. Vaadata, et inimeste väljaõppe tase oleks selline, et pataljoni brigaadid, diviisid suudaksid sõdida, mitte ainult üksikvõitleja väljaõpe. Siin on hästi tähtis see, et hakkaksid sõdima nende brigaadid ja diviisid ja armeekorpused," selgitas Karus.

Viimasel ajal on üha rohkem kõlamas Ukraina sõnumid, et neil napib laskemoona. Karus tõdes, et probleem tuleneb sellest, et kõik Kesk-Euroopa riigid, kellel on olnud alles Nõukogude ajast pärit Vene relvastust, on selle Ukrainale ära andnud. Keegi tolleaegset relvastust aga juurde ei tooda.

Kaasaegse relvastuse ja laskemoona tootmise suurendamine võtab aga aega.

"Kui me vaatame ajaloos ka, võtame esimene maailmasõda, teine maailmasõda, siis riikidel kulub orienteeruvalt kaks aastat selleks, et saada käima oma sõjaaja majandus. Selles suhtes me praegu siseneme sellisesse natukene ohtlikusse perioodi, kus Venemaa on väga sihilikult, teadlikult oma relvatööstust sättinud juba kaks aastat sellele režiimile. Euroopa hakkab sinna nüüd järele jõudma, lihtsalt küsimus ongi selles, millal see nii-öelda täisvõimsus saavutatakse ja kui palju me saame ukrainlastele anda," rääkis brigaadikindral.

"Mis neil puudu on? Vaieldamatult me räägime suurtükiväemoonast ja me räägime õhutõrjevahenditest, sest Venemaa poolt täppisrelvadega ründamine on päris suur peavalu ennekõike just elanikkonna kaitse seisukohast," lisas ta.

Karus märkis, et samas teeb Ukraina väga suuri jõupingutusi, et ise oma moonatootmine uuesti käima saada. Probleem võib olla tarneahelates ja tooraine kättesaadavuses.

"Ukrainlastel on hästi palju insener-tehnilist teadmist nendes asjades ja üks asi, mida võib-olla ei tasu alahinnata, on see, et kui me mõtleme õhutõrjest, siis tihti mõeldakse rakettidest, mis lasevad, aga samamoodi on neil kasutusel tavalised kuulipildujad 7,62, mis nii-öelda aeglaselt lendavaid droone on võimelised väga efektiivselt alla tooma. Ehk siis ka see kihilisus ja erinevate relvade kasutamine, mida ukrainlased kohaldavad, on kindlasti üks neid asju, mis aitab neil edukad olla," selgitas Karus.

Droonitehnoloogia uueneb rindel igal kuul

Ukrainas käiv sõda on suures osas muutunud ka droonide sõjaks. Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite koordinaator Aivar Hanniotti rääkis "Ukraina stuudios", et rindejoonel lendab kümneid tuhandeid droone – kuu lõikes võib neid olla koguni kuni 80 000.

Kõige rohkem on Hanniotti sõnul FPV droone ehk selliseid, mis viivad lõhkelaengu sihtmärgini. Neid droone on tema sõnul Ukrainas kohapeal ka kiiresti võimalik toota ja neid kulub lühikese eluea tõttu palju.

Hanniotti selgitas, et üldiselt kasutavad nii Ukraina kui ka Vene sõjaväelased ühesuguseid FPV droone, kuid erinevus on koguses.

"Lihtsalt venelaste sõjatööstus on suutnud ennast nii käima tõmmata, et kui ukrainlastel on neid rindelõigus 300, siis venelastel võib samas lõigus ja analoogseid vastu tulla 800," ütles ta.

Droonitehnoloogia uueneb Hanniotti sõnul väga kiiresti. "Kõige suurem erinevus on side ja GPS-i juures. Neid võimekusi mõlemad pooled kompavad üksteisel. Kui nad saavad aru ja töötavad välja vastumeetme sellele, siis peab muutma oma käitumist ehk tehnoloogiat. Tavaliselt on üks kuu see tsükkel, kui rindel mõlemal poolel vahetub täiesti pool droonitehnoloogiast välja," rääkis Hanniotti.

"Ehk siis üle kuu kogu aeg muutub. Seal on kogu aeg taustal nii Ukraina poole peal kui ka Venemaa poole peal teatud nutikad üksused kuskil tagalas, kes sellega kogu aeg tegelevad, mõtlevad, mida me nüüd teeme," ütles ta.

Tehisintellektist droonide juures Hanniotti sõnul praegu veel väga palju abi ei ole.

"AI ehk siis tehisintellekt on prototüüpidena rindel levinud juba, aga see aitab lihtsalt operaatoril teha paremat otsust. Päris AI ilmselt rindele veel jõudnud ei ole, aga läbi selle, et arvutiprogrammid, mis toetavad operaatorit, aitavad sihitada paremini, koguvad sensoritest andmeid drooni sees ja annavad parema pildi operaatorile, et öelda, et nüüd tee see viimane põks ära. Ehk siis operaator vajutab lase ja unusta meetodil, selliseid asju on juba liikunud rindel," selgitas ta.

Droonioperaatorid on sõjas mõlemal poolel ka sihtmärgiks, kuid see, et neid saaks rindejoonest kaugemale viia, Hanniotti hinnangul lähiajal veel võimalik pole. See võiks kõne alla tulla tehisintellekti edasise arenguga.

"Pigem see AI pool aitab seda, et kui vastane töötab välja uued segamismeetodid, siis AI aitab drooni ilma operaatorisideta jõuda sihtmärgini. Ehk siis see, kui sul vastane võtab side ära, su GPS-i, kõik su sensorid lööb maha, siis kaamera ja arvutiga suudab droon lõpuni lennata ja oma missiooni teha ja venelase tanki hävitada põhimõtteliselt," rääkis Hanniotti.