Eestis on 10 000 last leetrite vastu vaktsineerimata
Eestis on 10 000 kuni 14-aastast last vanemate vastuseisu tõttu leetrite vastu vaktsineerimata, kuid vaktsiinist keeldumine näitab siiski vähenemise märke, ütles terviseameti spetsialist.
"Eestis on päris palju lapsi, kes on vaktsineerimata just seepärast, et nende vanemad keeldusid laste vaktsineerimisest. Selliseid lapsi on Eestis kokku umbes 10 000," ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova "Vikerhommikus". Õnneks ei ela vaktsineerimata lapsed ühel territooriumil, vaid üle Eesti laiali, lisas ta.
"Aga ikkagi - 10 000 last pluss veel need lapsed, keda ei tohi veel vaktsineerida ehk alla aastased lapsed, rasedaid ja immunpuudulikkusega inimesed," rääkis Filippova.
Tema sõnul vaktsineeritakse Eestis lapsi vaktsineerimiskava raames kahe vaktsiinidoosiga vanuses 1 aasta ja 13 aastat. Alla aastaseid lapsi ei vaktsineerita.
"Nii, et vaktsineerides oma lapsi me kaitseme neid, keda ei tohi vaktsineerida," tõdes ta.
Filippova rääkis, et vaktsineerimisest keeldumisi on Eestis kaks kuni kuus protsenti erinevate vaktsiinide osas, seega on hõlmatus 94-98 protsenti.
Võrreldes teiste riikidega on Eestis olukord siiski üsna hea, tunnistas terviseameti spetsialist.
"Arvestades, et Euroopas registreeriti eelmisel aastas 124 000 leetrite haigusjuhtu ja vähemalt 75 surmajuhtu, siis on Eesti olukord, kus mullu registreeriti 27 leetrijuhtumit, teiste riikidega võrreldes isegi hea," rääkis Filippova.
Euroopa suurimaks murelapseks on jätkuvalt Ukraina, kus on väga madal hõlmatus vaktsiiniga, seda eriti ajavahemikul 2010-2016, kus sel ajal oli vaktsiiniga hõlmatus laste seas 31-59 protsenti, selgitas Filippova. Seal on haigestunud 115 000 inimest ja surmajuhtumeid umbes 40. "Seal on väga tugev vaktsineerimisvastane liikumine ja lapsevanemad keelduvad vaktsineerimisest massiliselt," ütles Filippova.
"Ma arvan, et Ukraina õppetund on väga oluline Eesti vaktsineerimisvastastele," lisas ta.
Eestis hakati leetrite vastu vaktsineerima alates 1964. aastast. Alguses vaktsineeriti lapsi ühe vaktsiinidoosiga ja alates 1980. aastast hakati vaktsineerima kahe vaktsiinidoosiga.
"Tol ajal kasutati vaktsineerimiseks Nõukogude Liidus toodetud vaktsiini ja selle kvaliteet ei olnud alati stabiilne. Sellepärast soovitab terviseamet nendele inimestele, kes olid vaktsineeritud nõukogude ajal, vaktsineerida ennas vähemalt ühe kaasaegse MMR-vaktsiinidoosiga, et tõhustada oma immuunsust. Need inimesed, kes on vaktsineeriud kahe MMR-vaktsiinidoosiga, on kaitstud, kuna kaks sellist doosi annavad tõhusa ja pikaajalise kaitstuse. Ja need inimesed, kes on leetrid läbi põdenud, omandavad eluaegse immuunsuse," rääkis Filippova.
Terviseameti spetsialisti sõnul võivad leetrid kulgeda nii kergelt kui ka raskelt, kusjuures kaks kolmandikku haigusjuhtudest vajab haiglaravi, mis tähendab, et leetrid kulgevad raskelt. Leetrite tüsistusteks võivad olla kõrva-, kopsu- ja ajupõletik ja rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.
Toimetaja: Mait Ots