"Haridusminister ütleb, et tema saab [õpetajate murest] aru ja ka tema tegevusest jääb mulje, et ta saab aru. Eelmise aasta lõpus haridusminister ju oma eelarvest leidis kaheksa miljonit eurot, et õpetajate töötasu natukene tõsta. Aga ülejäänud valitsus eesotsas peaministriga ütleb, et riigieelarvest 10–11 miljonit leida pole võimalik. See ei ole usutav. See on tahtmise ja prioriteetide küsimus. Ja praegusel hetkel tundub, et peaministrile ja rahandusministrile ei ole Eesti haridus ja eelkõige õpetajaskond prioriteet ning Eesti ühiskond peab sellega leppima," rääkis Voltri.

Voltri lisas, et mitu tuhat õpetajat on teatanud, et jätkavad streiki ka sel nädalal ning streigiga saab liituda ka esmaspäeval.

"Meil ei ole õigust väsida, kui näeme, et valitsus ei võta teemat tõsiselt. Meil pole tulevikus võimalik enam head haridust saada, sest õpetajaskond vananeb, pole järelkasvu ja suureneb kvalifitseerimata õpetajate arv. Jah, põhiprobleem on  palgas. Võime rääkida ka koormusest, aga see tulebki ju sellest, et palk pole piisav ja võetakse endale suur koormus."

Voltri tõi välja, et haridustöötajad on juba ise valitsusele vastu tulnud, kuid valitsus pole ühtegi reaalselt sammu vastu tulnud.

"Me alustasime läbirääkimisi 1950 eurost ehk riigi keskmisest. Me oleme alla tulnud ja praegusel hetkel räägime 5-protsendilisest alammäära tõusust ehk 1836 eurost. /.../ Praeguseks hetkeks pole valitsus teinud ühtegi sammu ja nende seisukoht on "ei". /.../ Kuid meie soovile (alammäär 1836 eurot - toim) vastutulek oleks märk, et ka valitsuse järgmisi samme saab tõsiselt võtta."

Voltri tõi välja, et alates kuuendast streigipäevast saavad õpetajad poole oma päevatasust.

"Ametiühing oma liikmetele seda kompenseerib. Et õpetajad ja nende pered ei saaks nii suurt majanduslikku kahju."

Kui kaua õpetajad vastu peavad ehk kui kaua on neil jaksu streikida, ei osanud Voltri öelda.

"Eks me nädala ja päeva kaupa vaatame. Me siiski ootame valitsuselt konkreetseid samme, et saaksime streigi lõpetada," sõnas Reemo Voltri.