X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõda Ukrainas andis Eesti-Vene meditsiiniärile uue hoo

Tootmine Tallinna farmaatsiatehases
Tootmine Tallinna farmaatsiatehases Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Sõja ajal on ravimiäri Venemaaga Eesti kaudu kasvanud 600-kordseks, muu hulgas viivad ettevõtted idapiiri taha verevahetusseadmeid, mida on tarvis Ukraina rindel viga saanud Vene sõduritel.

2023. aasta seisuga olid meditsiiniseadmed üks suuremaid Eesti ekspordiartikleid Venemaale: selliste idavedude maht oli mullu ja tunamullu kokku 57,5 miljonit eurot, selgub Eesti Ekspressi artiklisarja "Idaveod" järjekordsest osast.

Üks Venemaale vereteenistuse seadmete tarnija Eestis on Ecliptica Baltic OÜ, mis on sõja ajal Venemaa tollideklaratsioonide kohaselt viinud idapiiri taha vähemalt 13,6 miljoni euro väärtuses kaupa.

Venemaal võtab Ecliptica tarnitud meditsiinitooted vastu firma MP-Medical, mis kuulub ettevõtete gruppi AFK-Projekt, kellel on sadu riigihankelepinguid Venemaa valitsusasutustega, eelkõige Venemaa terviseministeeriumiga seotud haiglate, laboratooriumite ning verepankadega.

Eesti elamisloaga Venemaa päritolu mehele Aleksei Fjodorovile kuuluva Ecliptica ainsalt avalikult kontaktaadressilt Ekspress oma küsimustele vastuseid ei saanud.

Ka Eestis toodetakse ravimeid Venemaa turule

Maksu- ja tolliamet kinnitas Ekspressile, et kui 2021. aastal liikus läbi Eesti Venemaale ravimeid 5,6 tonni, siis 2022. aastal 1190 tonni ning aasta hiljem juba pea 3400 tonni.

Siinkohal on jutt ravimivedude transiidist, mis tähendab, et Eesti pakub reeglina vahendamis- ja transporditeenuseid Euroopa ravimifirmadele ja edasimüüjatele, kes kasutavad Eestit koridorina kauba Venemaale saamiseks, ning sellise äri maht on kasvanud 600 korda.

Maksu- ja tolliameti teatel saatis Eesti ise 2023. aastal Venemaale 260 tonni ravimeid, mida on 50 korda rohkem kui enne sõda läbi Eesti liikunud ravimeid kokku.

Firma Kaltseks on sõja ajal tarninud umbkaudu 67,7 miljoni euro eest ravimitooteid Venemaale ning osa sellest toodangust valmib Tallinna Farmaatsiatehases.

Tallinna Farmaatsiatehase sekretäri vahendusel vastati Ekspressi küsimustele emaettevõttest Grindeks, et nende osa Venemaa ja Valgevene ärist on olulisel määral vähenenud ning Venemaal tegevuse jätkamist põhjendas ettevõte ka humanitaarsete kaalutlustega.

Samas artiklisarjas on Eesti Ekspress varem kirjutanud ka Eesti metallitööstuse jätkuvast koostööst Venemaaga.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: