Eesti Ekspressis ilmus artiklisari, mis heitis valgust sellele, kuidas mitmetes sektorites on eestipoolne äritegevus Ukraina sõja ajal Venemaaga hoopis hoogustunud. Näiteks meditsiinivaldkonnas on tegemist äritegevusega, mis ei ole otseselt sanktsioneeritud, kuid mis toetab Vene majandust ja ka sõjategevust.

"Ma arvan, et see probleem on laiem – mitte ainult Eesti sisene. Näeme Euroopa Liidu riikide pinnalt, kuidas paljude riikide puhul on need numbrid kas stabiilsed või siis kasvanud," sõnas väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on probleem kõige suurem sanktsioneeritud kaubandusvaldkondades, mis puudutab sõjatööstuses kasutatavat kõrgtehnoloogiat.

"Ukrainlased on tõestanud, et veel eelmisel aastal valmistatud raketid sisaldasid lääneriikide ettevõtete mikrokiipe ja tehnoloogiat. See kahjuks näitab, et mitte ainult tavapärases kaubanduses, aga ka sanktsioneeritud kaubasektorites on väga suured tühimikud. Kui ei ole täielikku kaubandusembargot, siis ühel või teisel moel leitakse need üles," ütles Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul tuleb anda kindel moraalne hinnang neile ettevõtetele, kes jätkavad kauplemist toodetega, mis on kas otseselt või kaudselt sanktsioonide all.

"Paljud lääne ettevõtted on Venemaalt lahkunud, kuid on ka terve rida neid, kes ei ole. Hiljuti maksis Apple üle 10 miljoni dollari Vene valitsusele trahvi. Pilt on selles mõttes kindlasti kirjum. Ma ei ole jõudnud detailselt kõiki viimasel ajal ilmunud idavedude lugusid lugeda, aga on väga hea, et see informatsioon on lugejate ees, kuid tuleb mõista ka laiemat konteksti," ütles Mihkelson.

"Tänane maailm ei ole mõjutatud ainult lääne tahtest. Väga palju on kasvanud Hiina ja Vene kaubavahetus, läbi Türgi või läbi Kesk-Aasia toimuv. Minnakse sanktsioonidest mööda ja leitakse viise, kuidas kaubavahetust jätkata. Keeruline on isegi Euroopa Liidu tasandil uusi sanktsioone kokku leppida sest, et mõned riigid, nagu näiteks Ungari, ei ole nõus sanktsioonide karmistamisega," sõnas Mihkelson.

"Kui ei ole tegemist sanktsioneeritud kaubatarnetega, siis muud ei ole, kui ainult selline moraalne peeglisse vaatamine. See Operaili juhtum on väga hea näide – kui naabrid ei tule kaasa, siis kaotajad oleme pigem meie kui Venemaa. Tarkust selle poliitika elluviimisel on väga vaja, et me iseendale jalga ei tulistaks," ütles Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on Eesti ülesanne on saavutada see, et Euroopa Liidu tasandil oleks Ühendriikidega koostöös võimalik kehtestada sanktsioone, mis ka reaalselt mõju avaldaksid.

"Financial Times kirjutas, et eelmine aasta oli Vene pankadele kõige kasumlikum periood. See näitab, et need sanktsioonid, mis siiani on kehtestatud ei mõju selliselt, et Venemaa sõjapidamine Ukraina vastu oleks muutunud kallimaks või et nad ei suudaks rakette toota," sõnas Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul pööratakse rahvusvahelisel tasandil ka tähelepanu Venemaaga seotud külmutatud varade suunamisega Ukrainasse. "Siin on kindlasti näha edasiminekut. Juba räägitakse intressitulu saatmisest Ukrainasse," sõnas Mihkelson.

"See kõik toimib efektiivsemalt, Venemaad mõjutavamalt, kui suudame Euroopa Liidu tasandil koos Ameerika Ühendriikidega tegutseda. Venemaa muidugi oskuslikult püüab lääneriike mõjutada läbi oma lähedasemate mõjuriikide nagu Ungari. Kuna sanktsioonide määramine põhineb konsensusel, siis on selge, et me ei saa karmimaks minna, kuna Ungari on vastu," ütles Mihkelson.

Reinsalu: peame saavutama kokkuleppe idapiiri riikidega

"Eestil on mõistlik püüda saavutada Venemaa kaubavahetuse piiramise osas kokkulepe idapiiri riikidega. Just rahvuslike sanktsioonide osas. See puudutab siis Balti riike, Soomet ja Poolat," ütles erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

"See on minu põhimõtteline hinnang, et lääneriigid peaksid Venemaale embargo kehtestama," sõnas Reinsalu.

"Ma arvan, et Isamaa teeb parlamendile ettepaneku moodustada uurimiskomisjon selle [Venemaaga seotud] transiidi ja äri asjus," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul on vastuvõetamatu, kui Eesti riik Venemaaga äri jätkavaid ettevõtteid riigipoolsete või Euroopa liidu poolsete vahenditega toetab. "Ma arvan, et see on väga põhimõtteline väärtusküsimus. Siin on riigil võimalik täiendavaid reegleid kehtestada," sõnas Reinsalu.