Jaanuaris võrreldes detsembriga kasvasid hinnad 1,3 protsenti.

Põhjalikuma tarbijahinnaindeksi info avaldab statistikaamet 7. veebruaril.

Detsembris oli aastane hinnatõus 4,3 protsenti.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et võttes välja sesoonsed kõikumised, nagu jaanuari regulaarsed soodusmüügid, oli kuine hinnatõus lausa 1,4 protsenti.

"Nii suur hinnatõus jaanuaris on üllatav. Käibemaksu lisamine võiks kokku tuua maksimaalselt 1,66-protsendise hinnatõusu, kuid seegi on teoreetiline, sest osad kaubad ja teenused ei ole käibemaksuga maksustatud," märkis Uusküla. "Lisaks kadus jaanuarist ära tasuta maakondlik ühistransport, see tõstis transpordi hinda üldises hinnaindeksis. Kuid ka selle mõju üldisele hinnaindeksile peaks olema piiratud. Paljud ettevõtted oma kaupade ja teenuste hindu jaanuaris seoses käibemaksumuudatusega ei tõstnud ja hoiti oma kliente."

"Hetkel, ilma eri kaubagruppide hindade avalikustamist, on raske hinnata, mis oli täpselt hinnatõusu taga. Viimati toimus selline elukalliduse hüpe ühe kuu jooksul eelmise aasta aprillis, kui lõppesid energiatoetusmeetmed ning enne seda 2022. aasta suvel, millal olid energia ja muude toormete hinnad rekordiliselt kerinud," lisas Uusküla.

Kui detsembrini oli viimase poole aasta jooksul Eestis ühtlustatud tarbijahinnad tõusnud 0,6 protsendi võrra, siis kuue kuu jooksul jaanuarini on hinnatõus olnud juba 2,4 protsenti.

"Üldine palgatõus on olnud hinnatõusust suurem ning seetõttu on veidi ostujõud paranemas. Arvestades Eesti nõrka majanduse seisu, väikest tarbimist, tootmist ja eksporti, peaks olema hindadel jätkuvalt ruumi alaneda," märkis Uusküla. 

Eurostati andmetel oli Eesti viieprotsendiline inflatsioon jaanuaris euroala kiireim. Kokkuvõtvalt tõusid hinnad euroalal jaanuaris 2,8 protsenti.