Saksamaa sotsiaaldemokraatide (SPD), roheliste ja vabade demokraatide (FDP) kolmikliit plaanis vastu võtta riigieelarve juba novembris, kuid parlamendile juba esitatud eelnõu tuli tagasi kutsuda ja teha mitu valulist muutust. Põhjuseks oli Saksamaa põhiseaduskohtu otsus, mille järgi rikkus valitsus põhiseaduses sätestatud eelarvereeglit, kasutades eelarves mittekajastuvaid sihtotstarbelisi fonde kulutuste tegemiseks.

Põhiseaduse järgi ei tohi eelarvepuudujääk olla suurem kui 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Parlament võib vajadusel kuulutada konkreetne aasta kriisiaastaks, mil reegli kehtimine peatub, mida tehtigi 2020. kuni 2023. aastani seoses pandeemia ja Venemaa sõjast Ukraina vastu tingitud energiakriisiga. Sellise ettepanekuga pole aga nõus liberaalse FDP juht ja Saksamaa rahandusminister Christian Lindner.

Algselt otsustas valitsus kärpida energiahindade tõusu hüvitavaid toetusi ja kaotada põllumajanduses kasutatava sihtotstarbelise diislikütuse maksusoodustuse. Kokku vähendati eelarve puudujääki võrreldes plaanituga 17 miljardi euro võrra.

Otsus põhjustas ulatuslikke põllumeeste meeleavaldusi, mistõttu lubas valitsus tõsta sihtotstarbelise diislikütuse aktsiisi järkjärguliselt. Kompromissi katteks vajalikud kuus miljardit eurot leiti kärpides valitsuse reservi mahtu. Vastava otsuse kinnitas reedel vahetult enne riigieelarve vastuvõtmist ka Saksamaa parlament.

Järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmine võib osutuda aga veelgi keerulisemaks. 2025. aastal tuleb valitsusel eelarvereeglist kinni pidamiseks vähendada riigieelarve kulusid või suurendada tulusid veel 20 miljardi euro võrra, ütlesid asjaga kursis olevad allikad Bloombergile.

Ühe anonüümseks jääda soovinud kõrge ametniku sõnul pole kokkulepet võimalik saavutada ilma, et inimesed tunneks sellest valu.

Kuna Lindner lubas enne valimisi, et tema erakond makse ei tõsta, on ainus võimalus järgmise aasta eelarveaugu täitmiseks vähendada kulutusi. SPD, roheliste ja eriti FDP toetus on langenud tunduvalt võrreldes 2021. aastal peetud Saksa föderaalvalimistega, mis suurendab erimeelsusi valitsuses veelgi.

Järgmise aasta eelarve koostamisega on seotud ka kantsler Olaf Scholzi lubadus kulutada riigikaitseks kaks protsenti SKP-st. Seni pole Saksamaa seda lubadust täitnud ning pole selge, mis aastal riigi kaitsekulutused ka tegelikult sellele tasemele jõuavad.

Eelarvereeglite lõdvemaks muutmine vähendaks survet valitsusele ning seda toetavad SPD, rohelised ja valitsuse majandusnõunikud. Samas on sellise otsuse langetamiseks vaja kahekolmandikulist häälteenamust parlamendis, mida valitsusel pole. Opositsiooni juhtiv jõud Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) on juba teatanud, et see ei kavatse eelarvereeglite muutmist toetama. Ka FDP juht Lindner ei toeta seda.