Küsitlused näitavad, et populistid suurendavad Euroopa Parlamendis esindatust ning võivad saada ligi veerand kohtadest. See tähendab, et parempopulistid saavad esimest korda võimaluse mõjutada Euroopa päevapoliitikat. See võib ohustada õigusriigi põhimõtteid ning Brüsseli ambitsioonikaid kliimaeesmärke. 

"Me näeme olulist nihet paremale," ütles Euroopa Ülikool-Instituudi võrdleva poliitika professor Simon Hix. 

Hix eeldab, et parempopulistlik Identiteedi ja Demokraatia (ID) fraktsioon kasvab 40 koha võrra, kokku võib ID fraktsioon saada 98 kohta. Sellest saaks Euroopa Parlamendi suuruselt kolmas poliitiline jõud, praegu kuulub see positsioon liberaalidele. ID fraktsiooni kuuluvad näiteks Saksa AfD ning Prantsuse parempopulistlik partei Rassemblement National (RN). 

Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsioon võib kasvada ligi 18 koha võrra. Sinna fraktsiooni kuuluvad ka Itaalia võimupartei Itaalia vennad ning Poolas hiljuti opositsiooni jäänud Õiguse ja Õigluse partei (PiS). Hix eeldab, et sellest fraktsioonist võib saada Euroopa Parlamendi suuruselt neljas jõud. ECR jätaks nii oma selja taha nii liberaalid kui ka rohelised. 

Itaalia meedia kirjutas hiljuti, et pärast valimisi ühinevad Ungari võimupartei Fidesz saadikud Meloni parempoolse ECR fraktsiooniga. See samm suurendaks ECR-i mõjuvõimu veelgi, vahendas Politico.

"Kui pärast valimisi tuleb taotlus, peame hea meelega läbirääkimisi ja vaatame edasi," rääkis ECR-i pressiesindaja Michael Strauss. 

ECR-ist ja ID-st rääkis sel nädalal ka peaminister Viktor Orbani kabinetiülem Gergely Gulyas. 

"Näen reaalset võimalust, et need kaks fraktsiooni saavad koos Euroopa Parlamendi tugevaimaks fraktsiooniks," rääkis Gulyas. 

Populistid võivad seetõttu tulevikus mõjutada EL-i otsuste tegemist. See võib mõjutada ka EL-i juhtkohtade jagamist.

Aastakümnete jooksul suutsid traditsioonilised peavooluparteid tõrjuda populistid poliitilisele äärealale. Venemaa aga jätkab sõjalist tegevust Ukrainas, hinnad tõusevad, ka kulukas rohepööre muudab tarbijate elu keerulisemaks. 

Detsembris teatas Politico, et küsitluste kohaselt on populistid ligi kümnes riigis esikohal või teisel kohal. Nende riikide hulgas on ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Paremtsentristid võtavad nüüd üle populistide jutupunkte, kuna kardavad valijatest ilma jääda.