Tallinna ringtee ahelavarii ohuteade saadeti 348 000 inimesele
Neljapäeva hommikul, peale seda, kui Tallinna ringteel oli toimunud ahelavarii, said paljud inimesed EE-Alarmi kaudu ohuteavituse, et seda lõiku peaks autojuhina vältima. Kokku sai teavituse pea 350 000 inimest.
Hommikul enne kümmet said mitusada tuhat inimest, kes viibisid Tallinnas või Harjumaal, teate, et Tallinna ringtee 3. kilomeetril on liiklusõnnetus, tee on väga libe, liiklus häiritud, sõidukiirust peaks hoolikalt valima ning võimalusel tuleks seda teelõiku üldse vältida.
Politseist öeldi ERR-ile, et ohuteavitus EE-Alarmi kaudu saadeti 10 kilomeetri raadiuses olevatele inimestele, arvestades neid piirkondi, mis tõenäoliselt olid sündmusest rohkem mõjutatud.
"Ehk me panime selle keskpunkti mitte liiklusõnnetuse sündmuskohta, vaid sellest natuke eemale, et rohkem oleks sõnumisaajate hulgas need, kes ümberkaudsetelt maanteedelt lähenevad, mitte niivõrd Tallinna linna elanikud," lausus Põhja prefektuuri operatiivjuht Taavi Kirss.
Häirekeskuse andmetel sai sõnumi 348 000 adressaati.
Õnnetuspaigas oli tee väga libe ning transpordiameti asialgne analüüs näitas, et teehooldaja ei olnud teinud piirkonnas ennetavat libedustõrjet. Kirss märkis, et sellises olukorras ongi ohuteavitus võib-olla parim viis, et autojuhte hoiatada.
"Autojuht peab ise olukorda hindama, aga tee omanik peab ka selle peale mõtlema. Mis nee võimalused on – täna kasutasime selleks EE-Alarmi," lausus ta.
Neljapäeva hommikul kella 7.50 paiku juhtus Tallinna ringteel Lagedi ja Veneküla vahel suunaga Peterburi maantee poole ahelavarii, kus põrkas kokku 11 sõidukit. Inimesed kannatada ei saanud.
Siseministeerium kavatseb kiire ohuteavituse süsteemi veel arendada
Riiklikus ohuteavituses EE-Alarmis on praegu loodud ohuala põhine teavitussüsteem, teavitus saadetakse SMS-ina. Näiteks möödunud aastal jõudsid taolised SMS-id Eestis umbes poole miljoni ohualas viibinud telefonini, ütles ERR-ile siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas.
Sel aastal alustati projekti süsteemi arendamiseks, et saata SMS telefoninumbri omaniku märgitud keele-eelistuse järgi.
Ohuteavitusi antakse ka sireenide abil ning läbi meedia, ütles Luht-Kallas. "Mullu suurõppusel Crevex kuulsid tuhanded inimesed riiklike sireenide heli ning kümned tuhanded televaatajad nägid ETV ja ETV+ ekraanile teavitusribana ilmunud ning Vikerraadios ja Klassikaraadios kuvatud ohuteavituse teksti," lausus ta.
Ohuteavituse funktsioon lisandub tänavu ka naiskodukaitse mobiilirakendusse "Ole valmis". Aasta lõpuks saab Eestis paika sireenivõrgustik.
Lähiaastate eesmärk on arendada kiire ohuteavituse süsteemi nii, et see oleks võimalikult paindlik ega sõltuks ainult ühest edastusviisist või kanalist, märkis Luht-Kallas.
"Luuakse keskselt hallatav süsteem, mille kaudu olukorda lahendav asutus saab vastavalt sündmuse iseloomule valida, milliste vahendite kaudu ta elanikke ohust teavitab," ütles ta.
Eesmärk on, et 2025. aastal toimiks ohuteavitus ka Galileo satelliitsüsteemi vahendusel ohualas viibivatele telefonidele.
Toimetaja: Marko Tooming, Mirjam Mäekivi