X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kapo kahtlustab Tõnis Mölderit altkäemaksu küsimises

{{1707458100000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Kaitsepolitseiamet teavitas riigikogu liiget Tõnis Mölderit altkäemaksu küsimise kahtlustuse esitamisest ja tegi tema tööruumides riigikogus läbiotsimise. Kahtlustuse esitamisest teatas Mölder ise reede hommikul ja kapo kinnitas seda.

"Neljapäeva, 8. veebruari hommikul teavitasid kaitsepolitsei ametnikud, et mulle esitatakse kahtlustus. Kahtlustuses väidetakse, et 2023. aasta riigieelarve regionaalsete investeeringute rahaeraldise ehk "katuserahade" protsessi käigus olen küsinud altkäemaksu. Minu suhtes viidi läbi menetlustoimingud, mille käigus teostati läbiotsimine minu elukohas ning tööruumis riigikogu hoones," teatas Mölder.

"Ma ei tunnista end esitatud kahtlustuses süüdi, kaitsen oma õiguseid. Olen parlamendis tööd tehes ning seaduseelnõude menetlemisel lähtunud alati kehtivatest menetlusnormidest ja seadustest," lisas Mölder.

Seoses tekkinud olukorraga on Mölder otsustanud lahkuda Isamaa erakonnast, kuhu ta hiljutise Keskerakonnast välja astumise järel kuulunud on. "Tänan Isamaa erakonda koostöö eest, kuid antud olukorras erakonna liikmena jätkamine paneks erakonna liigse tule alla. Oma mandaadist riigikogus ning Tallinna linnavolikogus ma hetkel loobuda ei plaani, jätkan tööd parteitu saadikuna," teatas ta.

Kirjalikule kommentaarile ei soovinud Mölder midagi lisada.

"Käesolevale kommentaarile ei ole mul hetkel võimalik midagi rohkem lisada. Minu esindajaks on vandeadvokaat Aivar Pilv, kes täiendava informatsiooni lisandumisel saab vajadusel antud teemat juriidiliselt kommenteerida," ütles ta.

Kapo: kokkulepe tegevustoetuse väljamaksmisest

"Kaitsepolitseiametil on alust kahtlustada, et Riigikogu liige Tõnis Mölder võis küsida altkäemaksu. Lisaks kontrollitakse ühe inimese altkäemaksu vahendamise ja teise inimese altkäemaksu lubamise kahtlust," kinnitas kaitsepolitseiameti pressiesindaja.

"Kahtlus on tõusetunud seoses parlamendiliikme tööga 2023. aasta riigieelarve seaduse menetlemisel. Nimelt tegi riigikogu liige 2022. aasta novembris ettepaneku määrata ühele mittetulundusühingule regionaalne investeering ehk katuserahana tuntud tegevustoetus," selgitas kapo. Sel ajal oli Mölder veel Keskerakonna liige.

"Esialgse uurimisversiooni kohaselt tegid riigikogu liige ja altkäemaksu vahendamises kahtlustatav kokkuleppe, et tegevustoetuse väljamaksmisel annab MTÜ esindaja osa tegevustoetusest üle altkäemaksu vahendamises kahtlustatavale, kes seejärel vahendab seda altkäemaksuna riigikogu liikmele. Regionaalne investeering maksti MTÜ-le välja tänavu jaanuaris," lisas kapo.

Riigiprokurör Alan Rüütel ütles, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib eesootava uurimise käigus muutuda.

"Riigi otsused peavad alati lähtuma avalikest huvidest, mitte muudest kaalutlustest, mistõttu on kuritegu juba altkäemaksu küsimine ja selle lubamine. Praeguseks kogutud tõendid annavad aluse altkäemaksu küsimise, vahendamise ja lubamise kahtlustuse põhjalikumaks kontrollimiseks kriminaalmenetluses," ütles Rüütel.

"Tõendite kogumiseks tegi kaitsepolitsei läbiotsimise ka parlamendiliikme töökohas ehk riigikogus. Selleks sai riigi peaprokurör nõusoleku õiguskantslerilt. Seejärel taotles prokuratuur loa Harju maakohtult. Läbiotsimise juures oli riigikogu esindaja, kellel oli võimalik veenduda, et menetlustoimingu käigus kontrolliti vaid kahtlustusega seotud materjale," lisas riigiprokurör.

Kaitsepolitsei büroo juht Meelis Ratassepp sõnas, et korruptsioonivastane tegevus on üks kaitsepolitsei olulisemaid töövaldkondi julgeolekuohtude ennetamisel. "Põhiseadusliku korra toimimiseks on vajalik kõrgetasemelist korruptsiooni nii ennetada kui ka tõkestada," ütles Ratassepp. "Kaitseme ühiskondlikult tähtsat usku, et seadusandja otsused on parima äranägemise järgi avalikes huvides, mitte varjatult kellegi erahuvides."

"Katuserahade jaotamisega seotud läbipaistmatuse riske on ühiskonnas aastaid arutatud, praegusel juhul kahtlustame, et see risk võib olla realiseerunud. Nüüd on meie ülesanne kriminaalmenetluses koguda vajalikud tõendid, et tõde välja selgitada," selgitas Ratassepp.

Reinsalu: tuli halva üllatusena

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et uudis Tõnis Mölderile esitatud kahtlustusest altkäemaksu võtmise asjas tuli halva üllatusena. "Ma olen pettunud," ütles ta.

Tõnis Mölder liitus Isamaaga mullu septembris, üle nelja kuu tagasi.

"Tänase uudise valguses saan öelda, et ta ei läbinud Isamaas katseaega," ütles Reinsalu reedel

"Ma olen temaga pärast kahtlustuse esitamist kohtunud ja oma seisukoha talle esitanud. Ta on Isamaa erakonnast lahkunud," lisas Reinsalu. "Sellega on meie jaoks sel lool joon all ja õiguskaitseasutused toovad asjas selguse."

Kuhu läksid Keskerakonna 2023. aasta katuserahad?

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni 2023. aasta regionaalsetest investeeringutest 35 000 eurot sai SA Püha Miikaeli Kolleegium ruumide renoveerimiseks. MTÜ Püha Jüri Seltsile eraldas erakond aga 5000 eurot.

EELK Püha Vaimu kogudus, Väike-Maarja kogudus ja Tallinna Jaani kogudus said samuti 5000 eurot ning Anglokatoliku Kiriku MTÜ 5000 eurot. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse remondiks suunas Keskerakond 30 000 eurot.

5000 eurot said ka EELK Nõmme Rahu kogudus, Püha Martini kogudus, Koeru kirik, Järva-Jaani kirik, Nõmme Rahu kogudus, Saarde Katariina kogudus ja Oleviste kogudus ning Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste liidu Pärnu Immaanueli Baptistikogudus.

Eesti Apostlik-Õigeusu kirik sai Sindi Jumalailmumise kiriku renoveerimiseks 30 000 eurot ning Vormsi Püha Olavi kogudus tegevustoetuseks 15 000 eurot.

Lisaks suunas Keskerakond 25 000 eurot Kõo jahiseltsile, 13 000 eurot Uus-Varbla jahiseltsile külmhoone investeeringuks, 5000 eurot Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsile ning Vana-Varbla jahiseltsile ja 13 000 eurot Uus-Varbla jahiseltsile.

Üürnike liit sai Keskerakonnalt tegevustoetuseks 25 000 eurot ning 10 000 eurot suunas Keskerakond Vene Teatrile tegevustoetuseks. Rahvusvaheline rahvuskultuuride ühenduste liit Lüüra sai 15 000 eurot, Eesti Vähiliit 10 000 eurot ning motosporti arendav MTÜ Kehala 20 000 eurot. 23 000 eurot sai jalgpalliklubi FC Alliance ja 24 000 eurot Tallinna võrkpalliklubi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: