Tartu Sõpruse silla remont algab sügisel
Eesti pikima ja väga kehvas seisus Tartu Sõpruse silla remondiprojekt sai lõpuks valmis, kuigi opositsioonipoliitikute arvates soodustatakse silla remondiga autoliiklust.
Tartu linna teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski sõnul arutati silla projekti tegemise käigus kumba tõsta esikohale, kas auto- või jalgrattaliiklust. Algselt oli Lužetski sõnul plaanis jätta 1+1 ehk mõlemas suunas üks sõidurada autodele ning rohkem ruumi kergliiklejatele. Lužetski märkis, et sellise jaotuse korral tekiksid aga ummikud. Lahenduse otsimisega läks Tartu linnal aega pool aastat.
"Me pidime läbi analüüsima kogu liikluse. Pidime liiklust lugema, tegime mitu eskiisi ja jõudsime järeldusele, et kui suudame silda laiendada ja tagame nõuetekohase kergliikluse laiendatud osa peal, siis võime lubada 2+2 rajad. Praegu on sõiduraja laius 3,5 meetrit. Uue lahenduse järgi tulevad sisemised rajad 2,75 meetrit ja välimised kolme meetri laiused."
Tartu linnavolikogu liige Pärtel Piirimäe (Eesti 200) rääkis, et linnavalitsus jättis kasutamata võimaluse veelgi rohkem soodustada kergliiklust ning jalgsi liikumist. Tema sõnul otsis linnavalitsus kompromissi eri gruppide vahel, kuid lõpuks soodustati ikkagi autoliiklust. Kõrvale jäi variant, et üks silla pool jääks üldse kergliiklusele. Piirimäe lisas, et 2+2 silda on vaja vaid üksikutel tipptunni minutitel. Ülejäänud ajal aitab see liiklust lihtsalt juurde genereerida.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm vastas kriitikale, et peale remonti on mõlemal sillapoolel ka oluliselt laiemad kergliiklusteed,
"Mõlemal sillapoolel saab jalgrattaga liikuda mõlemas suunas. Pole tavapärane lahendus, kus ühel tänavapoolel on ühes suunas rattatee ja teisel pool teises suunas. Rattatee laius on kaks ja pool meetrit mõlemal sillapoolel. Lisaks on 2,5 meetrit ka jalakäijate tee laius mõlemal sillapoolel. Kergliiklejatele kokku tekib üsna arvestatav ala võrreldes sellega, mida täna kasutada on.
Tamm lisas, et kõik liiklejagrupid on omavahel eraldatud. Samuti on kergliiklejatele kergemaks tehtud silla pealt maha saamine.
"Selleks, et täna jõuda jõe või kanali äärde tuleb jalutada sild lõpuni ja tulla soovitud sihtkohta tagasi, siis nüüd tekivad trepid silla kahte erinevasse asukohta. Üks võimaldab Emajõe paremkaldal jõe äärde silla pealt maha. Teine tekib kanali ja jõe vahelisele alale, kus on võimalik kergliiklejatel otse, ilma silda lõpuni kõndimata, maapinnale tulla."
Tamme sõnul maksab silla ja seonduvate ristmike remont 10-12 miljonit eurot. Tema rehkenduste kohaselt võiks tööd silla peal pihta hakata sügisel. Eeldatavalt saab sild täielikult valmis 2026. aastal.