Tartu Sõpruse silla remondi hankel tegi parima pakkumise AS Tref, küsides tööde eest umbes 18,4 miljonit eurot. See on ligi 1,5 korda kallim kui linn algselt ehitustöödeks planeeris.

Käärid Tartu linnaeelarves arvestatud silla rekonstrueerimise hinnangulise maksumuse ja hanke pakkumuse vahel tulenevad projekteerimisel tehtud vigadest.

"Seal olid osaliselt arvestuslikud vead, mis puudutas betoontööde mahtusid, aga samamoodi oli seal tegelikult alahinnatud ehitustehnilisi lahendusi ehk ka tegelikult silla ehitustehniline pool oli odavamaks hinnatud kui see tegelikult tuleb," tõdes abilinnapea Raimond Tamm.

Sõpruse sillale projekti koostanud Selekor projekt OÜ tegevjuht Andrus Aaviste lubas algselt linnavõimude väiteid kommenteerida, kuid loobus hiljem telefoniintervjuust. Kirjaliku kommentaari saatis Aaviste loo ilmumisele järgnenud päeval. Kommentaari saab lugeda loo lõpus täismahus.

Sõpruse silla rekonstrueerimisega jätkamiseks on linnal kaks varianti: otsida lisaraha ja sõlmida AS Trefiga hankeleping või muuta projekti ja rekonstrueerida ainult sild, jättes Karlova-poolse tänavalahenduse uuendamata.

"Selge on see, et linna eelarveline olukord ei ole lihtne, meil iga miljon on ju ikkagi täiendav koormus ja suur koormus. Selles mõttes see on väga põhjalik analüüs, mida me peame tegema, kaasaarvatud vaatama üle kogu eelarvestrateegia koos kõigi objektidega. Küsimus ei ole ainult Sõpruse sillas, vaid kui me leiame näiteks ka Sõpruse sillale lisaraha, see mõjutab tegelikult linna edasist käekäiku laiemalt," rääkis Tamm.

Sõpruse silla rekonstrueerimisest linn loobuda ei plaani, sest remonti sild vajab.

"Ei saa sealt lapsekäruga üle, autoga sõites on igasugused vahed seal ära vajunud. Siis metallpiirded on seal täiesti ära, mis on laste jaoks ka ohtlik, sest sealt tõesti võib juba väike laps läbi kukkuda, alla minna," kirjeldas liikleja Janis.

"Praegu on raske selles mõttes, et kõik need ühenduskohad, mis on kaetud, lõksuvad ja ma just tulin praegu sealtpoolt, ega see rõõmu ei tee," rääkis liikleja Ann.

Juhul kui läheb ümberprojekteerimiseks, siis ei saa sillaehitusega käesoleval aastal alustada, kuigi algselt nii planeeriti. Seega võib lükkuda ka silla valmimine 2027. aastasse.

Andres Aaviste kommentaar

Projekteerija arvestab eeldusliku maksumuse määramisel avalikult kättesaadavaid tööde mahtude ühikhindu, nt transpordiameti veebilehel avaldatud andmeid. Projektis märgitud eelduslik maksumus ei pruugi ühtida ehitushanke maksumusega.

Meie ei teosta ehitustöid, mistõttu ei esita ka ehituspakkumust ega saa selgelt määratleda ehitustööde turuhinda. Selle hinna saavad määratleda üksnes ehitushankes osalejad ning nii selgubki tegelik hind ehitushanke tulemina, mitte projekteerimisel.

Projekteerijale neid hindu enne ehitushanget keegi ei avalda, sellega avaldaks ehitushankel osalejad enda ärisaladust ja vähendaks enda konkurentsivõimet ehitushankel.

Sarnane maksumuste erinevus oli näiteks ka Pärnu Raba tänava silla hankel, kus eeldatav silla ehituse maksumus oli 23 miljonit eurot ning parima pakkumise teinud ehitaja maksumuseks kujunes 51 miljonit eurot.

On kahetsusväärne, et selline hindade erinevus projektis märgitud eeldusliku maksumuse ja ehitushanke tulemi vahel esineb, kuid pigem on see paratamatus.