Ukraina visa vastupanu küll jätkub - Venemaa edeneb väga aeglaselt ning suurte kaotuste ja moonakuluga. Kurnamissõjas on aga praegu eelis Venemaal. Eelmine aasta tootis Venemaa 3,5 miljonit mürsku ning tänavu kasvab see arv tõenäoliselt nelja miljoni mürsuni, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.

"Arvude mõistes üle 365 päeva saaks nad [iga päev] 10 000 mürsku välja lasta ehk selles osas suudavad nad seda varu taastada. Samuti näitab eelmise aasta värbamine, et nad on suutnud värvata circa 300 000 inimest või natukene alla. Mis jällegi näitab seda, et nad on suutnud värvata rohkem, kui nad on elavjõudu Ukraina sõjas kaotanud," selgitas Kiviselg.

Sarnane seis on ka sõjatehnikaga ehk Venemaa sõjast ei väsi.

"Paari aasta perspektiivis tõenäoliselt sellist olukorda Vene Föderatsioonis ei teki, kus nad kaotavad oluliselt rohkem, kui nad suudavad taastoota," sõnas kaitseväe luurekeskuse ülem.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Marek Kohv tõdes, et Ukraina on sunnitud kaitsesesse ning initsiatiiv on Venemaal.

"Kurnamissõjast Ukraina vaates Venemaa vastu enam rääkida ei saa. Pigem tänase seisuga Venemaa ikkagi kurnab Ukrainat," ütles Kohv.

Ukrainlased on suure surve all, nentis kolonel Kiviselg, kuid olukord pole lootusetu.

"Kui lääs tegelikult teeks seda, mida nad on lubanud korduvalt ehk toetaks Ukrainat nii kaua, kui on vaja, siis ei ole kahtlustki, et nii-öelda kurnamissõja võiks võita Ukraina," ütles Kiviselg.

Praegu katab niigi veniv Euroopa lubatud miljon mürsku vaid kolmandiku Ukraina tegelikust vajadusest, ütles Kohv. Selmet oodata, et Euroopa mürsutootmine oluliselt tõuseks, võiks Euroopa võtta riski ning oma kriitilistest varudest Ukrainale kohe moona anda.

"Võib-olla minna natuke alla selle piiri, mida me oleme pidanud minimaalseks. Tarnida [mürske] kiiresti just praegu, selle aasta esimesel poolel Venemaa ohjeldamiseks," sõnas Kohv.

See on põhjendatud risk, sest Venemaa on Ukrainas nii hõivatud, et ei suuda lähiajal teisi riike ähvardada, lisas Kohv.

Praegu peab Ukraina mobiliseerima rohkem sõdureid, et teha rindel vahetusi, andma nendele sõduritele hea väljaõppe ning taastama varusid 2025. aastaks, et siis taas püüda oma territooriumi vabastada. Kuid ka siis pole näha sõja kiiret lõppu, tõdes Kohv.

"Mis iganes pealetung Ukrainlastel õnnestub teha 2025. aastal, siis see ei saa olla lõplik, mis ühe aastaga selle sõja lõpetab."

Ukrainlaste võiduks on samas vaja edu sõjarindel, rõhutas Kohv. Muud valikut ei ole, sest Venemaa soov dikteerida nii Ukrainale kui lääneriikidele absurdsed rahutingimused ei ole muutunud, ütles ta.

"On oluline Ukrainat toetada sõjaliselt selliselt, et Ukraina on võimeline Venemaa sõjaliselt oma territooriumilt välja tõrjuma ja pärast seda saab hakata rääkima sellest, kuidas kogu seda vastasseisu lõpetada."