Välisluureametile teeb muret Vene-Hiina koostöö kaasmaalaste kaitsel

Venemaa ja Hiina koostöösse on ilmunud uus valdkond, mis käsitleb mõlema riigi välismaal asuvate kodanike kaitset ning see võib tulevikus Eestile probleeme tekitada, hoiatab välisluureamet (VLA).
"Nõnda võib Venemaa sellele punktile viidates taotleda Hiinalt toetust oma nn kaasmaalaste kaitse poliitikale, ja kuigi mainitud ühisavalduse punkt ei kohusta hetkel pooli konkreetseteks tegudeks, suurendab see tulevikus julgeolekuriske ka Eestile," märkis amet teisipäeval avaldatud aastaraamatus.
VLA viitas Vene presidendi Vladimir Putini ja Hiina liidri Xi Jinpingi möödunud aasta märtsis toimunud Moskva visiidi ajal tehtud riigipeade ühisavaldusele, milles on punkt julgeoleku tagamise kohta kahe riigi välismaal viibivatele kodanikele, asutustele ja projektidele.
"Pooled omistavad suurt tähtsust kahe riigi välismaal viibivate isikute ja asutuste julgeoleku tagamisele, nende õiguste ja huvide kaitsele, ning kavatsevad ka edaspidi edendada vastavate kahepoolsete ja mitmepoolsete mehhanismide ja arutelude algatamist ning laiendada pidevalt välisriikides viibivatele kodanikele, projektidele ja asutustele julgeoleku tagamisega seotud koostööformaate ja -valdkondi," seisab Vene ja Hiina liidri ühisavalduses.
Välisluureamet rõhutas, et seda teemat puudutati kahe riigi juhtide ühisavalduse tasemel esmakordselt, mis tähendab, et edaspidi võivad Hiina ja Venemaa hakata teineteisele välismaal viibivate kodanike ja asutuste huvide ja õiguste kaitse küsimustes toetust avaldama.
"Tähelepanu väärib asjaolu, et tekstis nimetatakse kaitset vajavat sihtrühma ühes kohas ka "välismaal viibivateks isikuteks" ("находящиеся за рубежом лица"), mida võib vajadusel seostada vene rahvusest inimestega, olenemata nende kodakondsusest," viitas VLA. "Ühisavalduse hiinakeelses versioonis figureerib koondmõiste "õigused ja huvid", mida Hiina meedia on kasutanud muu hulgas välisriikide rahvusvähemuste poliitikat kritiseerides," lisas välisluureamet.
Välisluureamet avaldas teisipäeval oma üheksanda avaliku raporti "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2024", milles andis hinnangu Eestit puudutavatele välistele julgeolekuohtudele.
Toimetaja: Mait Ots