Brüssel tegeleb meetmete kehtestamisega, et kaitsta Euroopa tuuleturbiinide tootjaid Hiina konkurentide eest, kirjutab väljaanne EurActiv.com. Lisaks juttudele Euroopa tootjate toetamisest ning dumpinguvastaste tariifide kehtestamisest on lisandunud veel üks kaalutlus: küberjulgeolek.

EurActiv toob välja, et kui Hiina tuuleturbiinide tootja võitis 2023. aasta lõpus Serbias hanke, andis Euroopa tuuleenergia tööstus häirekella. Tootjaid esindava organisatsiooni WindEurope tegevjuht Giles Dickson rõhutas "laiemaid julgeolekuhuve", kuid viitas ka majanduslikele kaalutlustele, jõudes järeldusele, et "mitte-Euroopa tuuleturbiinide paigaldamine meie maailmajakku ei ole Euroopa huvides".

Nädalapäevad hiljem esitas Euroopa Komisjon poliitikaettepanekute tööriistakasti, mida nimetatakse "Euroopa tuuleenergia paketiks". Selle peamine komponent oli EL-i riikide volitamine välismaiste ettevõtete potentsiaalselt välistamiseks eelkvalifitseerimise kriteeriumide, sealhulgas küberjulgeoleku, alusel, märkis EurActiv. See tähendab, et tuulikud, mis ei vasta hetkel veel määratlemata küberjulgeoleku kriteeriumidele, arvatakse tavapärastelt tuuleparke toetavatelt avalikelt oksjonitelt välja.

EurActiv toob välja Hiina suure tehnoloogiaettevõttega Huawei toimunu, kus kümme EL-i riiki on selle Brüsseli soovitusel jätnud välja viienda generatsiooni (5G) sidevõrkude rajamisest kartuses, et Hiina valitsus kasutab ettevõtte seadmeid ära lääneriikide avaliku ja erasektori kohta tundliku teabe kogumiseks. Otsusest saavad kasu kohalikud Euroopa ettevõtted nagu Rootsi Ericsson või Soome Nokia.

Euroopa turbiinitootjad loodavad nüüd enda jaoks sarnast stsenaariumi. EL-i eeskirjad peaksid "tagama, et Euroopas paigaldatakse turvalisi seadmeid", ütles Juan Virgilio Marquez Hispaania tuuleenergia assotsiatsioonist AEE tööstuse iga-aastasel kohtumisel Bilbaos.

Tööstus räägib kahest ohust. Ühe kohaselt võidakse tuulikute andurite kaudu liikuvad tundlikud andmed saata satelliidiühenduse kaudu kolmandatesse riikidesse. Teise ohuna saab aga Hiina tuhanded turbiinid nende juhtimissüsteemide abil välja lülitada, pannes nendest toidet saavad elektriturud keerulisse olukorda.

EurActivi kirjelduse kohaselt koguvad tuuleturbiinide andurid iga päev terabaite andmeid ja Euroopa poleks esimene piirkond, kes väljendaks muret selle pärast, kuhu need andmed jõuavad. Väljaanne viitas Taiwani ranniku lähedale tuuleturbiinide püstitamise projektist, kus Taiwani võimud jälgivad, et kasutatavad tehnilised komponendid poleks valmistatud Hiinas.

Samas ei jaga mitte kõik selles valdkonnas tegutsejad sarnast seisukohta, tõdes EurActiv. Rafael Mateo Acciona Energiast ütles, et peale tavapäraste töömõõdikute, nagu tuule kiirus, väljundvõimsus ja tiivikulabade nurgad, pole turbiinile juurdepääsus midagi tundlikku, mida võiks välja tuua.

EurActivi sõnul saavad kolmandad isikud tuuleturbiine, kuna neid hallatakse kaugjuhtimise teel, siiski ebaturvaliste elektroonikaseadmete abil oma kontrolli alla võtta.

Kui siis osa tootmist välja lülitada, hakkab võrgus energiat nappima ning see võib viia sageduse alanemiseni, selgitas Acciona Energia tegevjuht Rafael Mateo. Samas lisas ta, et tavaliselt peab ründaja "kontrollima kõiki tuuleparke", et võrku tõsiselt ohustada.

EurActiv toob esile, et Euroopa Liidu uued reeglid on peagi käes, kui 23. aprillil võtab Euroopa Parlament vastu EL-i uue tööstuspoliitika seaduse, Net Zero Industry Act (NZIA), mille liikmesriigid kinnitavad varsti pärast seda.

Kui see jõustub, võib alata kolmandate riikide tootjate kõrvaletõrjumine: alates 2026. aastast peavad taastuvenergia toetust pakkuvad avalikud enampakkumised sisaldama küberturvalisuse nõudeid. Küberturvalisusega seotud konkreetsed nõuded on aga veel määratlemata. Täpsemate üksikasjade esitamiseks esitab Euroopa Komisjon aasta jooksul akti.

Todd Davis turbiinide tootmise ettevõttest Vestas ütles, et Euroopa tootjad teevad aktiivselt lobitööd tagamaks, et küberjulgeoleku kriteeriumid oleksid protsessipõhised ja riskihinnangukesksed, mitte sellised, mis võimaldaks neid kiiresti muutuva ohtude maastikuga pidevalt muuta.

Euroopa Komisjoni energiaosakonna taastuvenergia üksuse juht Lukasz Kolinski ütles väljaandele, et Brüsseli eesmärk on leida õrn tasakaal "konkreetsuse" ja "liikmesriikidele paindlikkuse jätmise" vahel.

VLA: Hiina tehnoloogia kujutab üha suuremat ohtu

Taastuvenergiaga seotud turvaohtudele viitas ka Eesti välisluureamet (VLA) oma veebruari keskel avaldatud aastaraamatus, kus märgiti, et Huawei eemaldamise järel 5G sidevõrkude arendamisest Balti riikides on sama firma võtnud sihikule pilveteenused ning päikese- ja tuulepargid.

Nii Huawei kui juba ka teised Hiina ettevõtted soovivad Eesti elektrivõrke varustada päikese- ja tuuleparke elektrivõrkudega ühendavate inverterite ja energiasalvestussüsteemidega, märkis VLA.

Inverter on seade, mis muudab päikesepaneelis toodetud elektri kliendile tarbitavaks, kuid päikesejaama haldamiseks on inverterid ühendatud internetti, mis tähendab, et nende abil on võimalik kaugelt mõjutada päikesejaamade tööd, kirjeldas amet.

"Nagu teistegi elektrooniliste seadmete puhul on ka inverterite puhul tarvis teha tarkvarauuendusi ja järgida tootja soovitusi. Kriitilisi funktsioone täitvate toodete pakkujaid peab aga saama usaldada, et nad ei hakka tootega ja seega kriitilise teenusega mistahes viisil manipuleerima. Mida rohkem Eesti elektrist toodavad päikesepargid, seda suurem mõju oleks sellisel manipulatsioonil riigi elektritootmisvõimsusele. Niisiis tuleb vältida olukorda, kus keegi kolmas osapool võib hakata riigi elektrivarustust ära kasutama luureinfo kogumiseks või majandusliku ja poliitilise surve avaldamiseks," hoiatas amet.