"Hiina kritiseerib Venemaale kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone, kiites nii vaikimisi heaks oma kodanike ja ettevõtete äritegevuse Venemaaga. Hiina huvi on, et Venemaa ei kaotaks sõda Ukraina vastu, sest see tähendaks Hiina jaoks tema peamise rivaali USA võitu ja tagasilööki Hiina püüdlustele reeglitel põhinev maailmakord autoritaarseid režiime soosivaks ümber kujundada," kommenteeris välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.

Aastaraamatu kohaselt Hiina ametlikult küll tunnistab Ukraina iseseisvust ega pea Krimmi ja okupeeritud Ida-Ukraina alasid Venemaa koosseisu kuuluvaks, aga samas juhib tähelepanu Venemaa väidetavatele muredele julgeoleku pärast, ignoreerides samas Ukraina julgeolekuohtusid ja seab kahtluse alla Ukraina õiguse kuuluda liitudesse. See annab tunnistust sellest, et Hiina silmis peab Ukraina kuuluma Venemaa mõjusfääri. "Laiemalt on see vaade kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri Xi Jinpingi 2023. aastal väljakuulutatud globaalse tsivilisatsioonide initsiatiiviga, mille kohaselt jaotub võim maailmas vanu tsivilisatsioone esindavate suurriikide vahel, kellel on õigus kujundada väiksemate riikide käekäiku," lisatakse samas.

Aastaraamatu kohaselt on Hiina ja Venemaa ideoloogiline ja meediakoostöö muutunud pärast Vene vägede täiemahulist sissetungi Ukrainasse tihedamaks ja fokuseeritumaks, seda koordineeritakse kõige kõrgemal poliitilisel tasandil ning prioriteetseimaks peetakse uudiste edastamise valdkonda, mille üheks väljundiks on sõja kuvamine Hiina avalikus inforuumis Venemaale soodsas valguses.

Ukraina sõja kulgu kajastades kasutab Hiina meedia enamjaolt Venemaa sõnavara, nimetades sõda "kriisiks" või "küsimuseks", ei võta fookusesse Venemaa põhjustatud hävitustööd ega mõista Venemaa tegevust hukka. Küll aga kritiseerib Hiina meedia aktiivselt Venemaale kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone, sedastasid aastaraamatu koostajad.

Välisluureameti hinnangul soovib Hiina juhtkond rahuarmastava riigi kuvandi hoidmiseks teadlikult hägustada seoseid Venemaa agressiooniga Ukraina vastu, mis siiski ei tähenda Hiina neutraalset positsiooni, nagu seda ametlikult väidetakse. "Tõsiasi, et Ukrainas käimasolevat sõda käsitletakse Hiinas eranditult USA ja tema liitlaste tegevuse tagajärjena, osutab, et suure tõenäosusega püüab Hiina erinevate vahenditega ka edaspidi takistada Venemaa lüüasaamist, kuna see tähendaks Hiina jaoks tema peamise rivaali USA võitu ja tagasilööki Hiina püüdlustele reeglitel põhinev maailmakord autoritaarseid režiime soosivaks ümber kujundada," märkis VLA oma aastaraamatus.

"Hiinas levivad Ukraina sõja narratiivid kinnitavad ühtlasi, et Ukrainat ei peeta tõeliselt suveräänseks riigiks, kes on võimeline tegema iseseisvaid poliitilisi otsuseid, vaid kõigest etturiks suurte tegijate mängus. On väga vähe tõenäoline, et Hiina suhtumine oleks erinev, kui Ukraina asemel oleks Eesti," rõhutas amet.

Hiina püüab lääne arvelt saavutada tehnoloogilist sõltumatust

Välisluureameti aastaraamatus on kirjeldatud ka Hiina püüdlusi seni läänest sõltunud iseseisva tehnoloogilise võimekuse väljaarendamiseks, mistõttu VLA hoiatab, et teaduskoostööl Hiinaga tuleb rohkem tähelepanu pöörata teadmiste julgeolekule, et vältida koostöö raames tundliku info ja tehnoloogia liikumist
Hiina teadusasutustele, kust see võib edasi liikuda Hiina ettevõtetesse või sõjatööstusele.

Kuna Hiinas tajutakse lääneriikide süvenevat tõrksust Hiinaga tehnoloogiaalast koostööd teha, soovib riiki valitsev kompartei arendada rahvusvahelist haridus- ja teaduskoostööd, tihendamaks suhteid Hiina ja teiste riikide ülikoolide vahel, nii et sellest saaks eelkõige kasu Hiina innovatsioon ja tehnoloogiaarendus.

"HKP näeb just haridust valdkonnana, kus lääneriikide piirangud ei ole nii karmid kui näiteks tehnoloogiaettevõtetes ja kus Hiinal oleks seega rahvusvahelise koostöö kaudu võimalus saada juurdepääs lääne teadmistele," rõhutas amet.

Aastaraamatus tuuakse näidetena tegevusest lääne teadusele ligipääsu saamiseks sealsete teadlaste või doktorantide tööle meelitamist Hiina teadusasutustesse või koostöö raames sihtriigis teaduslabori avamist.

VLA märkis, et Hiina asutused on võrreldes lääne teadlastega tagasihoidlikumad andmete, infrastruktuuri ja uurimistulemuste jagamisel ning see tekitab koostöös ebavõrdsust. Lisaks võivad Hiina rahastatud programmides osalevad teadlased sattuda lojaalsuskonflikti või surve alla eelistada Hiina huve, tekitades eetilisi ja julgeolekuga seotud küsimusi nende tegelike sidemete kohta. Samuti võivad välisteadlased tunda survet vältida tundlikke teemasid, nagu Hiina agressiivne välispoliitika, inimõigused, meediavabadus ja mõjutustegevus lääne suunal, et säilitada koostöösuhted Hiina asutustega või tagada rahastus, see aga viib enesetsensuurini ja õõnestab akadeemilist terviklikkust.

Amet hoiatab Hiinaga tehtava majanduskoostöö eest

Välisluureamet märkis ka, et Hiina riigiettevõtete Eestisse tehtavate investeeringute puhul tuleb arvestada riigiettevõtete tugeva politiseerituse ja Hiina Kommunistliku Partei (HKP) sidemetega. Hiina riigiettevõtted peavad järgima ja ellu viima arvukaid Hiina strateegilisi visioone, olles tihti ärilise ettevõtte asemel poliitilised instrumendid.

Amet kirjeldas ka, kuidas kompartei liikmed välismaal asudes parteitööd peavad tegema ning selle kaudu oma professionaalse tegevuse samuti komparteile allutavad.

"Hiina majandustegevus ei ole tihti tingitud mitte üksnes ärilistest kaalutlustest, vaid seda saab seostada erinevate HKP-s väljatöötatud strateegiliste visioonide ellurakendamisega. Näiteks viljeleb Hiina Euroopas teadlikult "Hiina elementide" strateegiat, mille eesmärk on erinevaid Hiina osapooli kaasates ja mitmekihilise lähenemise abil kasvatada regioonis Hiina mõjuvõimu. Selline koordineeriv tegevus peab toimuma Hiina saatkondade kaudu. "Hiina elementide" strateegia annab Hiina saatkondadele kõik võimalused riikidevaheliste suhete halvenemisel erinevaid hoobasid efektiivselt ära kasutada," märkis VLA.

Amet kirjeldas, kuidas üheks "Hiina elementide" toimemehhanismi näiteks on Hiina poolt välisprojekti jaoks väljastatud laenud, millega sageli kaasnevad ka Hiina tarnijad koos Hiina tehnoloogiaga.

Samas tõdetakse, et Hiina riigiettevõtetel ja strateegilise tähtsusega eraettevõtetel on soodsam ligipääs kapitalile, infole ja poliitilistele mõjutusmeetoditele. Need ettevõtted võivad Hiina poliitilistest
pankadest saada laenu turutingimustest odavamalt, soodsaid tingimusi laenu tagasimaksmisel ning rahalistesse raskustesse sattudes paremat ligipääsu refinantseeritavale kapitalile pangast või teistest riigiettevõtetest.
Sellega luuakse olukord, kus välismaistel riigihangetel võidabki Hiina ettevõte.

"Hiina ehitab üles läänevastast poliitilist ja tehnoloogilist autonoomset ökosüsteemi, milles mängivad keskset rolli Hiina ettevõtete omavahelised integreeritud lahendused. See tähendab, et mida rohkem on Eestis Hiina riigiettevõtteid koos strateegilist kompetentsi omavate eraettevõtetega, seda suurem on risk muutuda Hiinast tehnoloogiliselt sõltuvaks," tõdes välisluureamet.