Kantsler Olaf Scholz kuulutas pärast Venemaa sõja algust välja 100 miljardi euro suuruse kaitse lisafondi. Kas te olete selle ära kulutanud ja millele?

Oleks huvitav näha, kuidas 100 miljardit oleks juba kulutatud vaid ühe aastaga, aga fakt on see, et oleme kulutanud või siis pigem lepingutega sidunud 66 protsenti sellest aasta lõpuks, mis on tõesti väga hea.

Osa sellest kulub laskemoona kolmekordistamisele, aga millele veel?

Kõigele. Uued lennukid, laskemoon, uued tankid. Kõik, mida vajame, hangitakse selle erifondiga, millele lisandub tavaeelarve.

Kui sõlmisite IRIS-T lepingu Eesti ja Lätiga, siis ütlesite, et kaitse-eelarve osakaal tõuseb järgmisel aastal kahe protsendini ja ehk isegi rohkem. Seega, milline on eesmärk, kolm protsenti või enam?

Pole mingit sihtmärki. Meil on vaja pingutada, et jõuda igal aastal kahe protsendini, aga olen kindel, et läheme kaugemalegi järgmiste aastate jooksul. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal jõuame kahe protsendini, kasutades selleks 100-miljardilist erifondi ja minu ministeeriumi tavaeelarvet, mis kõik kokku annab kaks protsenti ja pluss-miinus 0,1 protsenti. Järgmiste aastate jooksul jõuame vähemalt kahe protsendini ja pärast erifondi ärakasutamist peame suurendama tavaeelarvet.

Räägime Saksamaa brigaadist Leetu? Millised plaanid on? Millal näeme hooneid, ladusid?

Ma ei tea veel. Kuulutasin selle välja mõni nädal tagasi enne suvepuhkuste algust. Saksamaal ja ka Leedus oli see mitme inimese jaoks üllatus, sest tahtsin seada selge otsuse ja pühendumuse meie solidaarsuse ja vastutuse näitamiseks idatiival. Peame väga häid läbirääkimisi oma Leedu sõpradega sammude üle, mida järgnevatel aastatel ette võtame. Novembri lõpuks või detsembri alguseks on meil paigas teekaart ning siis teame täpsemalt, kuidas hiljem edasi liikuda.

Näiteks taristu. Meil on vaja barakke, ladusid, harjutusalasid, lisaks tsiviiltaristut sõdurite perekondadele. See on tõsine väljakutse Leedule, aga ka meile. Saksamaa Bundeswehrile on see pretsedenditu. Me pole kunagi niimoodi teinud, et paigutame terve brigaadi välismaale. See on esimene kord ja peame samm-sammult astuma. Näeme brigaadi loomist eeldatavasti 2024. aasta lõpul.

Kas kasutate USA kogemust, kellel on Saksamaal baasid?

Ma olen pärit Osnabrückist, mis on väike linn Lääne-Saksamaal. Osnabrückis oli Suurbritannia suurim garnison väljaspool Suurbritanniat kuni 1980. aastate lõpuni. Seega olen sellega harjunud. Suhtleme liitlastega Londonis ja Washingtonis, et rääkida, kuidas seda saavutada ja milliseid tingimusi on vaja luua. Näiteks veenda sõdureid ja nende perekondi minema ning seal olema. Mis on vajalik kogu asja jaoks. Seda saab paljuski õppida meie liitlastelt.

Kas Saksa sõdurid on valmis minema Leetu?

See on eesmärk, aga me ei räägi veel sellest, sest ehitame infrastruktuuri ja raamistikku muu jaoks. Üks punkt selles raamistikus on, et sõdurid saaksid Leetu minna ja seda vabatahtlikult.

Räägime Saksamaa esimesest riiklikust julgeolekustrateegiast. Miks te ei suuda välja öelda, et Venemaa on oht, Venemaa peab kaotama sõja ja Ukraina peab võitma, mida varem, seda parem?

Riikliku julgeolekustrateegia ülesanne ei ole öelda, kes peab sõja võitma. Ütlesin selgelt, et Ukraina peab sõja võitma. Aga sõja võitmise definitsiooni saab otsustada vaid Ukraina, mitte meie. See pole seotud meie julgeolekustrateegiaga.

Strateegias viitate, et Venemaa on ajutine oht. Kuidas te Venemaad näete?

Ajutise ohuna.

Seega Venemaa muutub mingil hetkel sõbraks?

See oleks kui kristallkuulist vaatamine. Ma ei tea seda, aga vähemalt järgmisteks aastateks – ma ei tea, kui kauaks – on Venemaa oht ja mul pole selles kahtlustki. Meie ei luba mingit kahtlust selles osas.

Ukraina ütleb, et neil pole piisavalt laskemoona ega erirelvi nagu raketisüsteem Taurus. Millal Ukraina need saab, arvestades, et USA on eeldatavalt otsustanud anda ATACMS-i raketid?

Nagu ütlete, eeldatavalt. Mul ei ole selle kohta kinnitust, kuid oleme Ukraina toetajate seas teisel kohal pärast Ameerika Ühendriike. Teeme kõike: tarnisime tanke, tarnisime õhukaitsesüsteeme nagu Patriot ja IRIS-T, mis päästavad ukrainlaste elusid iga päev ja öö. Tarnisime haubitsaid, suurtükke jne. Me tõesti toetame Ukrainat. Aeg-ajalt võtab otsuse tegemine aega, et olla kindel, et see on õige otsus.

Andes relvastust samm-sammult, tähendab sõja pikendamist veel ühe aasta võrra.

See on meie vastutus koos meie partnerite ja liitlastega, et tagada ja saavutada see, et meie kõik toetame Ukrainat pidevalt, mitte ainult lühiajaliselt.

Seega on tegu pikaajalise toetusega?

Peame sellega arvestama, jah.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris, et Euroopa Liit ei loo uusi sanktsioone või kohanda olemasolevaid Venemaa vastu. Mida teie arvate?

See on välisministeeriumi ja liikmesriikide juhtide teema. See pole minu valdkond kaitseministrina.

Järgmisel aastal toimuvad Venemaal valimised, presidendivalimised. Kas sõda peaks lõppema enne seda?

Minu soov on, et sõda lõppeks nii kiiresti kui võimalik.

Mida teeb Saksamaa selleks, et sõja lõpp kiiresti saavutada?

Pole meie võimuses sõda lõpetada. (Venemaa liider Vladimir) Putin saab sõja lõpetada juba homme oma üksuste tagasitõmbamisega. Kõik teised võimalikud viisid rahu leidmiseks ei ole meie omad, meie peame toetama Ukrainat.

Kas Ukraina toetamise taga pole ka mõte saada rahvusvaheline tribunal tööle ja...

See on osa sellest.

Aga me ei näe, et tribunal töötaks.

Seda küsimust peaksite pigem küsima rahvusvaheliselt kohtult, mitte minult. Ma ei saa sellele vastata.

Mida arvate võimalusest, et Saksamaa hakkaks tootma laskemoona Eestis?

Rääkisime sellest ja räägime sel teemal veel. Peame uurima, millises valdkonnas suuremat koostööd ja tööstuslikku tootmist saaks Eestis teha, kuid see pole küsimus eelkõige Saksamaa valitsusele, vaid Saksamaa kaitsetööstusele, mis on eraomandis, mitte riiklik.

Aga kui Saksamaa valitsus küsib neilt tootmise suurendamist?

Seda ma räägingi, et peame laua taha kogunema ja rääkima võimalustest.