Esmaspäeval hääletab Ungari parlament Rootsi NATO-ga liitumise üle.

"Juhul, kui Ungari parlament selle otsuse teeb, peab parlamendi spiiker selle otsuse viie päeva jooksul edastama presidendile allkirjastamiseks. Tal on selleks omakorda viis päeva. Täna teame, et parlamendi päevakorras on ka Ungari presidendi tagasiastumispalve menetlemine. Tõenäoliselt sellest mingeid probleeme ja viivitusi ei tule," ütles julgeolekuekspert Martin Hurt esmaspäeval "Terevisioonis".

Rootsi liitumise korral on kõik Läänemerd ümbritsevad riigid ka NATO liikmesriigid. Selle tõttu saab hakata Rootsit tihedamini allianssiga integreerima. "See on protsess, millel ei ole lõpptähtaega. Mida varem sellega saab alustada, seda parem," sõnas Hurt.

Ta lisas, et Eestile tähendab see, et potentsiaalse sõja ajal on lihtsam vägesid Eestisse, Lätti ja Leetu juurde tuua. "Suwalki koridori kitsusest on väga palju räägitud. Kui Rootsi on ka NATO liige, saab Rootsit integreerida NATO kaitseplaanidesse. Siis on selge, et Balti riike saab lihtsamini toetada," ütles Hurt.

Kuna Rootsi kärpis 10–15 aastat tagasi oluliselt oma kaitsevõimet, on Hurti sõnul nende riigikaitse alles arenemisjärgus. "Kõige olulisemad meie regioonis on õhujõud ja mereväeüksused, mis kindlasti annavad oma panuse Läänemere kaitsele," lausus Hurt.

"Oluline on meeles pidada, et meie poolt vaadates on Rootsi Läänemere riik. Rootsi poolt vaadates on Läänemeri üks oluline element nende julgeolekukeskkonnas. Kindlasti on ka Arktika väga oluline, kindlasti ka see, mis on läänepool Rootsit. Göteborgi sadam on kõige suurem sadam Rootsis – selle kaitse on neile kindlasti oluline," sõnas Hurt.

"Ma arvan, et kui vaadata suurt julgeolekupilti, siis liigume tõenäoliselt ikkagi negatiivses suunas, seejuures on muidugi väga hea, et Rootsi liitub NATOga," lausus Hurt.

Miks Rootsi ratifitseerimine Ungari poolt on nii kaua aega võtnud, oli Eesti aukonsulil Ungaris András Bereczkil raske vastata. "Sellele küsimusele on sellepärast raske vastata, sest loomulikult me ei tunne siin kõiki taustategijaid. Algusest peale rõhutati Ungari valitsuse poolt, et Rootsi liitumist NATO-ga toetatakse ja varsti kiidetakse see heaks, kuid otsus venis ja venis. Ning kaua ei olnud selles küsimuses midagi kindlat teada. Alati öeldi, et ei ole vaja kiirustada, on veel aega," ütles Bereczki.

"Viimaste kuude jooksul oli Ungari valitsus maininud, et enne ratifitseerimist tuleks riikide vahel usaldamatuse põhjused kõrvaldada. Viimase kümne päeva jooksul oli mitu korda kõlanud, et usalduse taastamine on lõpule jõudmas. Tähendab rootslastega olid tihedad läbirääkimised. Orban lisas, et vaatamata sellele, et mitmes küsimuses on riigid eriarvamusel, tuleb erinevusi austada. Rõhutati, et Ungari on kristlik ja perekonnakeskne riik või et Vene-Ukraina sõda tuleb nii kiiresti lõpetada kui võimalik," sõnas Bereczki.

Bereczki ütles, et reedese kohtumise eesmärk oli Ungari ja Rootsi vahelise kaitse- ja julgeolekupoliitilise koostöö arendamine.