22 lehekülje pikkune detailplaneeringu eelnõu pöörab tähelepanu tulevase Südalinna kultuurikeskuse ümber asuva linnaruumi inim- ja kergliiklejasõbralikumaks muutmisele. Selle tulemusena võiks näiteks Vabaduse puiestee saada praegusest erineva väljanägemise ja funktsiooni – vähem ruumi autoradadele, erialdi rajad jalakäijatele ning jalgratturitele.

Mõttekoja Praxise analüütik Aksel Part rääkis, et valminud eelnõu järgi võiks tõepoolest Tartu südalinna piirkond muutuda mitmekesisemaks avalikuks ruumiks.

"Eks tänane Vabaduse puiestee lõik, mis seal on, ilmselgelt kõik saavad aru, et see ei pea olema üldse nii lai, nagu ta praegu seal on, just sõidutee osa siis. See ei oleks mõeldud vaid autoga liikumiseks ja läbivuhisemiseks, vaid tõepoolest, et seal saaks liikuda ka jalgsi, jalgrattaga, saaks aega veeta, oleks võimalusi suhtlemiseks, mängimiseks," selgitas Part.

Aja veetmiseks näeb plaan ette Vabaduse puiestee äärde, praeguse turuhoone parkla kõrval asuvale krundile määrata ehitusõigus teenindus- ja toitlustushoonete ehitamiseks. Hooned võivad olla integreeritud jalakäijate ala ja väljakuga, mis lookleb risti üle Vabaduse puiestee, Küüni tänavast kuni Emajõeni.

Praegu Emajõe ääres TOKO restorani pidava OÜ Cafe Chef tegevjuhi Feliks Talpsepa sõnul on Emajõe-äärne aastate jooksul inimeste jaoks järjest populaarsemaks muutunud.

"Väga palju külalisi on olnud. Ma isiklikult arvan, et see on Tartus restorani või kohviku pidamiseks üks parimaid kohti, vaadete ja kõige muu poolest," rääkis Talpsepp.

Restorani lähedale planeeritavate teenindus- ja toitlustushoonete ehitamisse suhtub Talpsepp positiivselt, sest ruum vajab kaasajastamist ja Emajõgi linlastele avamist.

"Natuke oleme märgnaud Tartu puhul seda, et kui mingisugused kohad jäävad natukene nurgataguseks, siis millegipärast, kuigi Tartu linn on nii väike, siis sinna ei jõuta kohale. See lõik seal Kaarsilla ja teise silla vahel on selline mõnus tuiksoon, kus rahvast liigub piisavalt ja kui see Süku sinna kõrvale tuleb, siis ma arvan, et see ainult soodustab mõlemalt poolt, et rahvas tuleb sinna nii kohvikute pärast kui ka Süku pärast. Ma arvan, et selline mõnus sünergia võib seal tekkida, kui kõik valmis saab."

Kui Talpsepp ootab, et tegutseva restoranina ka linn neid projekti kaasab, siis Part soovib, et Vabaduse puiesteest vaadataks kaugemale, sealhulgas Riia-Turu ristmiku poole, mis muutusi vajab. Näiteks praegu on ristmik kahes suunas kergliiklejatele ületamatu.

"Linna suurimal, kõige kesksemal ristmikul on see tegelikult üsna mõeldamatu, et selline olukord on. Nii et see on väga tervitatav, et sellised plaanid on, et teha seal ristmikku kompaktsemaks, luua ületusvõimalused jalakäijatele, ratturitele. Ka tartlaste seas läbiviidud küsitlused näitavad ju, et inimesed tegelikult tahaksid liikuda ilma autota väga suures osas, aga liiguvad autoga, sest see on tehtud lihtsaks, mugavaks, loogiliseks. Ehk siis kui tahame, et inimesed liiguksid teistmoodi, siis tulebki teha justnimelt need teised liikumisviisid lihtsaks, mugavaks ja loogiliseks," rääkis Part.

Kuigi üldmulje on eelnõust paljulubav, siis kitsaskohana tõi Part välja parkimise. Detailplaneering lubab teha Süku alla maksimaalselt umbes 220 parkimiskohta. Samas on parkimisuuringud näidanud, et vanalinnas on parkimiseks kohti küll, lisas Part.

"Mina hindan, et see on kehvasti natukene, sest see, millist ruumi, milliseid tingimusi me loome, sellist käitumist me ka saame. Ehk kui ongi väga lihtne, väga mugav autoga alla parklasse sõita, eks hakataksegi siis autoga Sükus käima ja see mõjutab ka ju omakorda ümbritsevat ruumi, kus mingit teid pidi peavad need autod sinna saabuma. See jällegi muudab kogu ruumi vähem turvaliseks, mugavaks, heaks jalgsi liikumiskohaks, tekitab müra jne."