Tallinnas Uus-Veerenni elamukvartalis oleval laiemat sorti teel tohivad praegu liikuda jalakäijatele lisaks ka jalgrattad. "Meil on võimalus teha eraldusjoon, markeerida maha nende vahele siin ja teistel sellistel juba valmis ehitatud tänavatel – ei pea siin sõiduteedele üldse minemagi ja me saame need eraldused luua. Kommunikatsioon ka juurde ja küll hakkab tulema," selgitas Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Pärtel-Peeter Pere.

Praegu veel abilinnapea ametit pidav Vladimir Svet (KE) ütles, et spetsiaalsed rattateed ehitati tänavate rekonstrueerimisel. Tallinn on tema sõnul järk-järgult täitnud strateegiat, et luua ratturitele oma ruum. Samas on ka Tallinna liikluses olemas need probleemid, mida kirjeldas Tartu Ülikooli professor Tiit Hennoste Tartu liikluses, kus ratturid vaatamata rattatee olemasolule kõnniteel liikuda eelistavad. Jalgratturite trahvimisest poleks tema sõnul kasu ja jalgrattakultuuri tuleks hakata kasvatama juba maast madalast.

"Igaüks meist, kui ta sõidab näiteks rattaga, peab mõtlema selle peale, et ega mina praegu ei ohusta kedagi. /.../ Me tihti, kui võrdleme erinevaid liiklejagruppe, räägime jalgrattast kui nii-öelda nõrgemast liiklejast auto suhtes, aga me ei tohi unustada, et alati kõige vähem kaitstum liikleja on jalakäija," kommenteeris Svet.

Järgmised kohalikud valimised on 2025. aasta sügisel ja see tähendab, et ametisse astuv koalitsioon ei saa kuigi pikki plaane teha.

"See on vastuvõetamatu, et kõnniteed enam ohutud ei ole. See ei tohi jätkuda. /.../ Me kindlasti soovime selle olukorra – ära lahendada on võib-olla palju öelda sellepärast, et see sõltub ikka igast inimesest, aga meie ülesanne, mida me jõuame pooleteise aasta jooksul ära teha, on võtta teelõigud ja teha need korda," rääkis Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Pärtel-Peeter Pere.