Direktiivi vastuvõtmiseks oli vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. Kokku pidi eelnõu toetama vähemalt 15 liikmesriiki, mis esindavad vähemalt 65 protsenti EL-i elanikkonnast. Kui piisavalt liikmesriike oleks direktiivi toetanud, läheks see lõpphääletusele Euroopa Parlamendis, kus eeldati direktiivi hõlpsat vastuvõtmist.

Ometi takerdus direktiivi vastuvõtmine, kui kolmapäeval ei avaldanud piisavalt liikmesriike eelnõule toetust. Opositsiooni direktiivile veab ette Saksamaa valitsuskoalitsiooni kuuluv ettevõtjasõbralik Vaba Demokraatlik Partei (FDP), mille juhtide sõnul koormaks direktiiv ettevõtteid liigse bürokraatiaga.

Kolmapäeval aset leidnud hääletus oli juba teine kord, kui Euroopa Liidu eesistujariik Belgia püüdis leida direktiivile vajalikku toetust. 9. veebruaril toimuma pidanud hääletus jäi viimasel hetkel ära Saksamaa ja Itaalia otsuse tõttu jääda hääletusel erapooletuks, mis on sisuliselt võrdväärne vastu hääletamisega.

Belgia ametnikud teatasid sotsiaalvõrgustikus X tehtud postituses, et nad püüavad otsida võimalusi teiste liikmesriikide murekohtadele vastuste leidmiseks koostöös Euroopa Parlamendi esindajatega.

Saksamaa on viimasel ajal hakanud kritiseerima mitmeid EL-i algatusi. Teiste seas arvustas Berliin EL-i direktiivi, mis kohustab lõpetada sisepõlemismootoriga sõidukite müügi 2035. aastaks, ning EL-i plaani vähendada veokitega kaasnevad süsinikuheitmeid.

Kestlikkuse juhtimise direktiivi järgi, mis peaks vastuvõtmise korral jõustuma 2027. aastal, oleks Euroopa Liidus tegutsevad suurettevõtted kohustatud kontrollima, kas nende tarneahelates esineb sunni- või lapstööjõudu või keskkonnakahju nagu liigne metsaraie. Juhtumite avastamisel tuleb oma tarneahelaid muuta.