Maksustada kavandatakse joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub sellest, kui palju suhkrut sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid. Maksust on vabastatud osa tooteid, näiteks piim ja piimatooted ja naturaalsed mahlad.

Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkru kogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke.

Näiteks pooleliitrise karastusjoogi puhul, milles on suhkrut viis kuni kaheksa grammi (madalaim maksumäär) 100 milliliitri kohta, on maks 7,5 senti ehk liitrise joogi puhul on maksumäär 15 senti.

Kõrgeim maksumäär kehtestatakse jookidele kus on vähemalt kaheksa grammi suhkrut 100 milliliitri kohta. Sellisel juhul on pooleliitrise joogi puhul maksumäär 22,5 senti.

Magusaine puhul hakatakse maksustama jooke esimesest grammist. Maksumäär on 15 senti 100 milliliitri kohta.

Maksust on vabastatud alkohoolsed joogid, kuid näiteks alkoholivaba õlle, kalja ja energiajoogi puhul hakkab maks kehtima. Välja jäävad samas maksu alt nii-öelda käsitöölimonaadid, samuti ravimid.

Maailma terviseorganisatsiooni soovituste järgi peaks tarbijakäitumise mõjutamiseks magustatud jookidele rakendatav maksumäär tõstma toote hinda tarbijale vähemalt 20 protsenti.

Niinimetatud jookide suhkrumaks on terviseminister Riina Sikkuti sõnul üks vahendeid, millega vähendada noorte ülekaalulisust ja rasvumist.

"Liigse kehakaaluga noori on juba kolm korda rohkem kui 20 aastat tagasi. Magustatud jookide maks üksi mõistagi probleemi ei lahenda, kuid see on üks viis, kuidas lapsi kui hinnatundlikku gruppi suunata tervislikemate valikute juurde," ütles Riina Sikkut.

Tervise arengu instituudi krooniliste haiguste osakonna juhtivteadur Eha Nurk tõi näiteks, et värskeima uuringu järgi on Eestis 31 protsenti 1. kuni 7. klassi õpilastest ülekaalulised või rasvunud. Liigse kehakaaluga on iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk.

Teadusuuringutele tuginedes on tõestatud, et lisaks kehakaalu suurendamisele tõstab magustatud jookide liigtarvitamine krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid. Magustatud jookide liigset tarbimist seostatakse ühtlasi südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüüpi diabeedi ning teatud vähitüüpidega.

Tervisekäitumist mõjutavad maksud on kasvav trend ning toitumise osas on kõige enam levinud just magustatud jookide maksud – selline maks on tänaseks kehtestatud enam kui 100 riigis, näiteks Soomes, Lätis, Belgias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, Poolas, Hollandis ja Portugalis.

Sikkuti sõnul ei kehtestatud magustatud jookide maksu lausaliselt, nagu on tehtud näiteks Soomes, kus on maksu all ka poodides müüdav joogivesi.

Eestis müüdavate limonaadide puhul on suurel osal suhkrusisaldus praegu üle 10 grammi 100 milliliitri kohta.

Uus maks hakkaks kehtima järgmise aasta algusest.

Uuel maksul on arusaadavalt mõju ka riigieelarvele. Magustatud jookide maksust oodatakse tulevaks aastaks 25 miljonit lisaeurot.

Kuna peamine eesmärk on maksustatud toodete tootmise ja tarbimise vähendamine, siis võib eeldada, et riigieelarvesse kogutav maksutulu hakkab aastatega vähenema.

Sikkuti sõnul ei soovitud toitu maksustada

Sikkut ütles intervjuus ERR-ile, et kuivõrd see maks on astmeliselt seotud jookide suhkrukogusega, siis teiste riikide kogemus on näidanud, et peale maksu kehtestamist hakkavad jookide retseptid tervislikumaks muutuma.

"Seda, et laste ülekaalulisuse trendi saab ühe maksuga pöörata, sellest ei unista keegi, aga see on üks vahend lisaks kõigele sellele, mida me teeme nii laste liikumapanemise kui ka nende toidulaua tervislikumaks muutmise osas," lausus ta.

Küsimusele, miks kehtestatakse maks jookidele, aga mitte toiduainetele, vastas Sikkut, et sellega muutuks maksu eesmärk, sest sellega kallineksid ka põhitoiduained, näiteks leib, ja inimese toidukorv muutuks kallimaks.

"Siis mõju madalapalgalistele leibkondadele on palju suurem ja väga paljud suhkrut sisaldavad toiduained on sellised, mille puhul me ei taha kuidagi öelda, et me tahame oluliselt vähendada nende tarbitavaid koguseid. Aga magustatud joogid on tõesti eraldi selline tootekategooria, mille tarbimist ja igapäevast tarbimist ei ole mitte kellelgi vaja, ei lapsel ega täiskasvanul," lausus ta.

Magusate piimatoodete, näiteks joogijogurtite mittemaksustamise kohta ütles Sikkut, et piimatooted on pigem toit.

"Eelnõu kooskõlastusel tõenäoliselt tulebki palju küsimusi, kas selle toote puhul nii või naa. Lõpuks see on kokkuleppimise ja arutelu koht, ega seal ei ole õiget vastust. Jah, kui me lepime kokku, et maksustame piimad ja piimajoogid ka, me võime seda teha ka – jogurtites, joogijogurtites on palju suhkrut. Aga sotsiaalministeeriumi ettepanek on piirduda nii-öelda klassikaliste jookidega, kuhu on lisatud suhkrut," lausus ta.