Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et teiste riikide uuringute ja kogemuste põhjal võib oletada, et niinimetatud limonaadimaks vähendaks selliste jookide müüki.

"Tuleks arvestada, et karastusjookide, sealhulgas magustatud jookide hinnatundlikkus on üldiselt suur, mis tähendab, et kui nende hinnad tõusevad, siis hakkavad inimesed otsima muid, alternatiivseid jooke. Samuti tuleks arvestada, et magustatud jookide maks on regressiivse iseloomuga ehk see mõjutab rohkem väiksema sissetulekuga inimesi," selgitas Mertsina.

"Taas üks lisandunud maks, nagu oli tõusnud käibemaksumäär, põhjustab taas hindade kasvu, kiirendab inflatsiooni ja viib raha välja nii tarbijailt kui ka majandusest tervikuna. Olukorras, kus kaubanduse ja tööstuse mahuindeksid on kahanevad, ei ole see hea näitaja," kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.

Raudsepale teeb muret, et uusi makse kehtestatakse ilma eelneva mõjuanalüüsita.

"Need oleksid siiski olnud vajalikud. Eriti kui käimas on mitu järjestikust maksumuudatust, siis on vaja uurida ka nende summaarset koosmõju. Ega neid ei saagi teha, kui selleks aega ei anta, ja teiseks, need maksude muudatused tulevad kõik ühekaupa," sõnas ta.

Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel ei usu siiski, et limonaadimaks nende keti müügitulemusi oluliselt mõjutaks.

"Meil on üldse kokku üle 2000 toote püsisortimendis ja limonaadid moodustavad paariprotsendilise osa meie käibest. Vaevalt see suhkrumaks hakkab väga palju mõjutama meie müügitulemusi," sõnas ta.

Rahandusministeerium teatas neljapäeval, et ilmselt ei jõuta suhkrumaksu kehtestada veel järgmise aasta algusest nagu plaanitud ning pigem jõustub see järgmise aasta suvel.