"Olen veendunud, et võime kaaluda ajutist üldist riigikaitsemaksu. Sel oleks lõppkuupäev, sest suur osa vajaminevast maksutulust on mõeldud investeeringuteks, millel on selge kalender ning mille järel naaseme mingi teise tegelikkuse juurde," ütles Landsbergis ajakirjanikele Leedu parlamendis seimis neljapäeval.

Landsbergise sõnul tuleks riigikaitsemaks mitmest allikast, mille hulgas oleks laenatud vahendid, käibemaksu tõus ning ettevõtete tulumaksu tõus, vahendab Leedu rahvusringhääling LRT.

Leedu poliitikud arutavad viise riigikaitse rahastuse suurendamiseks, et leida katteallikad üldise ajateenistuse kehtestamisele, Leetu paigutatud Saksa brigaadi võõrustamiskuludele ning plaanile luua õhuväes uus divisjon.

Leedu riigikaitsekulud ulatuvad käesoleval aastal 2,75 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), kuid eelmisel aastal kehtestatud ajutine pangamaks lõpeb 2025. aastal. Kui uusi vahendeid ei leita, langevad Leedu riigikaitsekulud 2,52 protsendile SKP-st.

Leedu peaminister Ingrida Šimonyte ütles varem, et riigikaitsekulutusi tuleb suurendada 2030. aastaks 0,7 protsendi võrra SKP-st ülalmainitud projektide elluviimiseks. Hiljem väheneb vajadus lisarahatuse järele.

Riigikaitsemaksu kehtestamisel kaalutakse käibemaksu, füüsiliste isikute tulumaksu ja ettevõtete tulumaksu tõstmist.